I've been wanting to write about the history of house music in my native language, Estonian, for a while. You see, there's plenty of material in English. Loads of pages in the internet telling about how it was begun. But there's absolutely no information in Estonian. The Estonian Wikipedia page sums it up with one sentence. That's a shame for a genre with a great importance like house music. I've done two presentations about house music for some school and leisure time projects in the past, but this time I go much deeper into it. English readers, don't worry, there is so much information about house music in English language in the worldwide web. This one guide is going to be in Estonian! I'm doing this mainly because I know the story of house music, but I want to straighten out the facts and the knowledge in my head into written words, so it all makes perfect sense to me.
Ma olen tahtnud pikka aega juba kirjutada house-muusikast, eriti selle ajaloost. Selle žanri juurtest, kuidas kõik algas. Üheks põhjuseks miks ma seda teha tahan on see, et see on üks minu lemmik muusikažanr. Teiseks põhjuseks on soov kirjutada kogu see lugu kirjalikult minu peast välja, et ma saaksin kõik faktid mida lugenud ja kuulnud omavahel ühendada, luua tervikliku loo. Võib-olla meeldib teile see käsitlus, kuidas ma selle žanri ajaloole lähenen, võib-olla mitte. Igatahes loodan, et see kõik pakub vähemalt head lugemise ja muusika kuulamise elamust.
House-muusika ajalugu - sissejuhatus
House-muusika, mis asi see on? Tundub, et paljud kuulavad seda, paljud tantsivad selle muusika taustal, kuid keegi nagu ei räägiks sellest. Tuleb see selle žanri austajate üleolevast suhtumisest, snoobitsemisest, või sellest lihtsalt ei teata rohkem kui viimane hetkel klubis, raadios või blogis kuumim lugu? Selge on vaid see, et eestikeelset infot on vähe, näiteks vikipeedia artiklis võetakse kogu asi kokku ühe lausega:
House-muusika on elektrooniline tantsumuusika, mis sai alguse Chicagos 1980. aastate alguses. House on tugevalt mõjutatud disco poolt.
Nii, siin see on, kõik selge?
Selline lihtne definitsioon annab küll vastuse, kuid see vastus tekitab veelgi rohkem küsimusi – kuidas see alguse sai? Kes sellele alguse pani? Millised olid need mõjutused disco poolt? Ingliskeelne vikipeedia annab meile rohkem informatsiooni, selle järgi saame aru, et house-muusikale on omased repetiivsed 4/4 trummimasinatega tehtud tantsubiidid koos süntesaatori meloodiatega ning ta on palju minimaalsema stiiliga kui tema eelkäija diskomuusika. Kuid kõige olulisem on see, et tegemist on tantsumuusikaga, aga mitte selle tavalise vormiga, vaid hoopis särisevalt elektroonilisega.
Tantsumuusikal on pikad traditsioonid. Kuigi esimesed mõtted sõna 'tantsumuusika' kuuldes tulevad jaaniõhtul jorisevatest süldimuusikutest, on tantsumuuskat kirjutanud heliloojad nagu Beethoven (näiteks Beethoveni 7. sümfoonia) ja Mozart (40. sümfoonia) kuni tänapäeva kuulsamate muusikuteni nagu Biitlid ('Tomorrow Never Knows' ehk tõeline proto-breik) ja Rolling Stones ('Miss You') välja.
Elektrooniline muusika, on muusika, mille loomiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia. Ka elektroonilisel muusikal on pikem ajalugu mille juured ulatuvad 18. sajandisse mil võeti kasutusele esimesed elektrilised muusikariistad, nagu näiteks 1759. aastal Jean-Baptiste Delaborde’i poolt konstrueeritud elektriklavessiin. Laiemat kasutust need eksperimentaalsed muusikariistad praktilistel kaalutlustel siiski ei leidnud.
Kui ühendada mõisted eletrooniline muusika ja tantsumuusika, tekib meil termin 'elektrooniline tantsumuusika' ning tegemist on küllaltki uue nähtusega mille juured algavad 1970. aastatest, kuid mille mõiste võeti kasutusele alles 1985. aastal. Nagu nimi ütleb, on tegemist muusikaga tantsu saateks ning see muusika on tehtud elektrooniliste muusikainstrumentide abil. Põhiliselt tuntakse seda žanri klubimuusika nime all, ning selle suurimaks vormiks tänapäeval ongi house-muusika. Elektroonilise tantsumuusika ajaloos on house muusikal suur osa, võib-olla isegi peategelase roll. Seetõttu ongi mõtekas vaadata elektroonilise tantsumuusika ajalugu läbi house muusika.
Süvenemaks house-muusika ajalukku ja selle juurtesse, tuleb meil esiteks paika panna selle žanri ajalised piirangud, milleks sobiks ajavahemik alates 70ndatest kuni tänapäevani välja.
Otside house-muusika juuri selles ajavahemikus (ja ka varasemal!), võime leida palju huvitavat muusikat mille loomiseks artistid ja muusikud kasutasid tollal uudseid lindistamis- ja komponeerimisvõtteid, võeti kasutusele elektroonilised muusikainstrumendid ja tehti nende abil selliseid helisid mida keegi tollal ei olnud kuulnud ega olekski võinud ette kujutada. Paljud neist lugudest mõjutasid tulevasi elektroonilise tantsumuusika produtsente, ning nii mõnigi lugu kõlab tänapäevalgi veel nii värskelt, et teda võiks liigitada house-muusika või techno alla, kuid seda ei saa me teha, sest need helid olid loodud ajal kui selliseid muusikažanre ei olnud veel olemaski! Selliseid mõjukaid muusikapalasid nimetatakse nende žanride austajate poolt proto-house või proto-techno lugudeks (proto nagu prototüüp. Prototüüp on millegi alg- või põhitüüp, mudel, või millegi eeskuju).
1980: 'Riot In Lagos' - elektro, enne kui sellised helid said tuntuks kui elektro?
Rokkmuusika ajalugu käsitledes on selle uurijad pikalt uurides-puurides kokku leppinud, et rokil ei olnud kindlat stardijoont, vaid see tekkis aja jooksul arenedes välja bluusist, jazzist, gospelist, kantrist, swing ja folkmuusikast. Levinud arvamuse järgi oli esimeseks rokilooks Bill Haley And His Comets'i 'Rock Around The Clock', kuid seda arvatakse vaid seetõttu, et see oli esimene rockabilly lugu mis vallutas edetabelid mööda maailma. Tegelikult oli enne seda juba palju sarnaseid hoogsaid rokilugusid, ning esimesed rokkmuusika žanrile omased tunnused esinesid juba 1920. aastatel ilmunud plaatidel.
See plaat ilmus aastal 1949. 'Rock Around The Clock' Bill Haley esitluses tuli välja 1954. Muuseas, Bill Haley kaverdas 'Rock The Joint'i 1952. aastal - kohati palju rokikam lugugi
Täpselt sama võiks öelda ka house-muusika kohta. House oli diskomuusika edasiarendus, kuid mitte ainult – kes hoolikalt kuulab, võib ära tunda ka mõjutusi jazzist, soulist, funk, elektro ja dub muusikast aga ka elektroonilisest krautrockist ja varajasest sündipopist. Kõige esimene house-muusika plaat ilmus aastal 1984 ning selleks oli Jesse Saunders'i lugu 'On & On'. Tegemist oli tõesti millegi erilisega, kuid need ideed ja tehnilised lahendused mis peitusid selle plaadi taga ei olnud uudsed. Kraftwerkil ilmus juba aastal 1973 lugu nimega 'Tanzmusik', mis oli tehtud üleni elektrooniliste muusikariistadega, ennustades nõnda ette elektroonilise tantsumuusika tulevikku. Kõige parem viis house-muusika arengut ja olemust on seletada läbi nende muusikažanride ja lugude mis kõige rohkem teda mõjutanud on.
- Elektroonilise muusika varaseid näiteid levimuusikas:
Tom Dissevelt –
Syncopation (1962)
Otse Philipsi
elektroonilise muusika laborist, kus arendati, uuriti ja taltsutati
neid uusi helivõnkeid mis saavutati algelise helitehnika
manipuleerimisel elektrilise helivõimenduse läbi
Tom Dissevelt –
Electronic Movements (1962)
Sellel plaadil on
äratuntavad jazz muusika mõjutused - musique concrete'is valitses
sel ajal valdavalt klassikalise muusika mõju
The Mothers Of
Invention – The Return Of The Son Of Monster Magnet (1966)
Mitte just
elektrooniline, kuid loo komponeerimisel on kasutatud ohtralt
magnetofonlintide korduva taasesitamise tehnikat – seda kunsti
nimetatakse tape loop'ide kasutamiseks ja see on sämplimise
eelkäijaks
Beach Boys – Good
Vibrations (1966)
Theremini laadse
muusikainstrumendi efektiivne kasutamine, üks esimesi rokkmuusika ja
elektroonilise muusika kokkusaamisi, mis progressive rokkmuusika
hiilgeajal muutus tavaliseks
The Beatles –
Tomorrow Never Knows (1966)
Tõenäoliselt
Biitlite parim eksperimenteerivas stiilis lugu mis kasutas täiel
määral ära tape loop'ide tehnoloogiat, mille abil mängiti
kitarri-, ja sitarihelisid tagurpidi koos helieffektidega. Biitlid
kasutasid tape loop'e ka avant garde muusikatükkides nagu
'Revolution 9' ja 'Carnival Of Light' – viimane neist siiamaani
avaldamata, sest Paul McCartney lihtsalt ei taha seda päevavalgele
lasta. Mcartney olevat kord öelnud avant garde eksperimentaalse
muusika kohta 'avant garde a clue' – sõnademäng sellega
muusikasuuna nimega, et ta lihtsalt ei mõista seda. Biitlite seast
olid vaimustatud avant garde muusikast Georg Harrison ja John Lennon.
Ringo Starr'il oli tõenäoliselt ükstapuha, ta oli õnnelik, et sai
taguda trumme
The Supremes –
Reflections (1967)
Üks esimesi kordi kui
levimuusikas kasutati Moogi uut elektroonilist süntesaatorit
Pink Floyd –
Interstellar Overdrive (1967)
Pink Floyd oli üks
neist psühhedeelse rokkmuusika bändidest kes kasutasid uut
stuudiotehnikat täiel rinnal ära. See heliefekte täis pikitud lugu
oli üheks esimeseks eepilise kosmoseroki näideteks
Led Zeppelin – Whole
Lotta Love (1969)
Raske ette kujutada
sellist tõupuhast rokkbändi nagu Led Zeppelin elektroonilisest
muusikast rääkides, kuid selle loo keskel kasutatakse Theremin
instrumenti loomaks äärmiselt veidraid kuid haaravaid helisid
Robert Planti ähkimise taustaks
King Crimson –
Moonchild (1969)
See lugu plaadilt 'In
the Court Of The Crimson King' on vastutav sellise instrumendi nagu
mellotron legendaarseks muutmisel. Mellotron oli pooleldi
elektrooniline, pooleldi mehhaaniline tape loop tehnoloogiat ära
kasutav klaviatuuriga klahvpill, millega oli võimalik mängida nii
pasuna, viiuli kui ka flöödihelisid
The Beatles -
Maxwell's Silver Hammer (1969)
Biitlid armastasid
Moog süntesaatorit – Georg Harrison oli sellest nii vaimustatud,
et avaldas koguni terve plaaditäie selle helisid 'Electronic Sounds'
plaadil 1969. aastal. Kõige parem kasutus sellele vinüülplaadile
oleks selle frisbeena aknast välja lennutada, kui ta just nii palju
väärt ei oleks – tegemist on sõna otseses mõttes lärmakate,
suvaliste, kriiskavate Moog helidega. Kuid 'Maxwell's Silver
Hammer'iga on teised lood – see lugu mis pajatab sellest kuidas
noor mees nimega Maxwell läheb haamriga tapatalgutele demonstreerib
kõige paremini kuidas Biitlid Moogi helisid ära kasutasid. Moogi
süntesaatori peal mängis soolo sisse 'Avant Garde A Clue' McCartney
Miles Davis –
Bitches Brew (1970)
See album muutis
džässi igaveseks – seda loetakse džäss-rock'i ehk fusion'i
alguseks. Siin võeti kasutusele elektroonilised muusikainstrumendid
nagu elektriklaver ja elektrikitarr ja hüljati traditsionaalsed
džassirütmid vabama improvisatsioonilise rokkmuusika mõjude vastu.
Seda plaati tümitati algul kriitikute ja klassikalise džässi
ringkondade poolt, kuid see mõtteviis on tänaseks muutunud ja
'Bitches Brew' on saanud koha kõigi aegade parimate džäss plaatide
seas
Emerson, Lake &
Palmer – Lucky Man (1970)
Progressiivse roki
supergrupi akustilise ballaadi sisse on mängitud rokkmuusika üks
esimesi, parimaid ja kergelt hullumeelsemaid Moog süntesaatori
soolosid. Keith Emerson ise tunneb selle soolo tõttu natukene häbi,
sest ta tahtis seda teha veel paremini – esimene versioon oli
kõigest improvisatsiooniline jämmimine. Stuudioapsaka tõttu läks
see otse albumile
Tangerine Dream –
Sunrise In The Third System (1971)
Krautrocki suurkujude
algusaastatel ilmunud esimesed kolm albumit olid eksperimentaalsed,
vabas vormis improvisatsiooniline elektrooniline muusika mida hakati
nimetama kosmiliseks muusikaks
Sly & The Family
Stone - Family Affair (1971)
Tegemist oli esimese
trummimasinatega tehtud looga mis jõudis Billboard edetabelis
esimesele kohale. Sly Stone oli innovatiivne produtsent ja
multinstrumentalist, kes väidetavalt mängis enamik enda
produtseeritud plaate pea-aegu üksinda sisse
Hot Butter – Popcorn
(1972)
Algselt ilmus see
Gershon Kingsley instrumentaal 1969. aastal 'Music To Moog By'
albumil. Nagu plaadi tiitlist võib välja lugeda, on selle loo
valmistamisel kasutatud Moog süntesaatorit. 'Popcorn' sai
ülemaailmseks hitiks paar aastat hiljem Hot Butter'i nimelise bändi
poolt kaverdatuna. 'Popcorn'i müüdi üle kahe miljoni koopia
ülemaailmselt – seega on tegu ühe populaarsema elektroonilise
muusikateosega läbi aegade!
Herbie Hancock –
Chameleon (1973)
'Head Hunters' tõi
funkmuusika džässi ja hoolitses selle eest, et see sinna ka jääks.
See plaat aitas fusionil kanda kinnitada džäss maailmas ja osutus
menukaks ka laiema publiku seas. 'Chameleon' on populaarne
kompositsioon džässbändide seas üle maailma. 'Head Hunters' ja
selle järg 'Thrust' kuuluvad parimate džässplaatide hulka läbi
aegade
Kraftwerk –
Tanzmusik (1973)
'Ralf Und Florian'
plaadiga liikus Kraftwerk krautrocki elektroonilisema külje poole ja
jätkas eksperimenteerimist ning uute ideede otsimist, mis lõpuks
võtsid enda lõpliku kuju tulevastel albumitel
Fred Wesley & The
JB's – Blow Your Head (1974)
James Brown oli
suurepärane produtsent ja muusik. Kui tema taustabänd oli lõpetanud
'Damn Right I Am Somebody' materjali lindistamise, otsustas James
Brown mängida Moog süntesaatoriga sellele loole peale ühed
vingemad meloodiad mis funkmuusikas eales kõlanud. The JB's muusika
kuulub tänapäeval kõige rohkem sämpeldatud hulka
Tangerine Dream –
Phaedra (1974)
John Peel nimetas
kosmosemuusika esiisade 1973. aastal ilmunud 'Atem'i aasta plaadiks
ja see oli just suuresti tema utsitamise tulemusel, et Tangerine
Dream briti muusikahuvilistele silma paistis. 'Phaedra' tõi
kollektiivile rahvusvahelise edu ja seda peetakse üheks olulisemaks
varajase elektroonilise muusika teoseks
Kraftwerk – Autobahn
(1974)
Autoga sõitmise
emotsioonidele pühendatud plaat mille nimilugu sai tagasihoidlikuks
hitiks ja osutus Kraftwerk'ile ülemaailmseks läbimurdeks
Kraftwerk –
Radioactivity (1975)
Esimese Krafwerk'i
täielikult elektroonilise plaadi nimilugu. Elektrooniliste
muusikainstrumentidega jäljendati morse koodi ja Geigeri loenduri
helisid ja lugu ise oli austusavaldus radioaktiivsusele. Hiljem
pärast Tšernobõli katastroofi ja võidurelvastumise tippu muutis
Kraftwerk esinemistel loo lüürikat hoiatamaks radioaktiivsuse
kuritarvitamise vastu
Jean-Michael Jarre –
Oxygen (1976)
Kui otsida ühte
plaati mis tekitas muusikaajaloos süntesaatorite kasutamises
revolutsiooni, võiks just see plaat olla üheks nominendiks.
Tegemist oli tõsise bestselleriga ja pärast seda plaati ei olnud
süntesaatorimuusika laiemale üldsusele enam midagi ulmelist
David Bowie – Subterraneans (1977)
'Low' oli esimene album David Bowie ja Brian Eno koostööna valminud 'Berliini Triloogias'. See oli mõjutatud krautrockist ja bändidest nagu Kraftwerk, ning koosnes suures osas elektroonilisest muusikast
Kraftwerk – Trans-Europe Express (1977)
Võib-olla Kraftwerk'i tuntuim lugu. Afrika Bambaataa elektro muusika hümn 'Planet Rock' laenas sellest loost põhielemente, samuti oli biit žnitti võtnud Kraftwerk'i 'Numbers' loost. Igatahes ei ole vale nimetada Kraftwerk'i elektro muusika esiisaks
Informatiivne :)
VastaKustuta