neljapäev, 20. juuni 2013

History Of House Music: Disco

We continue the history of house music in my native language, Estonian. This time, we take a look at disco music and how it influenced house music.

Disko?


House-muusikat on kõige rohkem mõjutanud disko, mis oli tema otsene eelkäija. Diskomuusika ise ei ole midagi muud kui lihtsalt tantsukam versioon rütm ja bluusist. Disko erilisus peitub aga selles, et selle tantsumuusika žanri sünnile aitasid kaasa ka tollased populaarsed klubimuusika diskorid. Žanri muusikalised juured peituvad funkis, soulis ja ladina-ameerika muusikas. Diskomuusika tõi muusikasse ridamisi uusi võtteid, instrumente ja produtseerimistehnikaid, arendades edasi eriti elektroonilist muusikat.

Disko, kui tõeline tantsumuusika žanr sai alguse 1973. aastal kui Motown vokaalgrupi The Temptations endine laulja Eddie Kendricks otsustas, et tema uus lugu 'Girl You Need A Change Of Mind' peaks matkima tollal klubides populaarseid tantsumuusika helisid, täpselt nii nagu diskorid neid klubides mängisid – miksides lugude rütmikaid sektsioone omavahel kokku mis sobis täiuslikult tantsupõrandale. Kuni selle ajani ei olnud disko mingi spetsiifiline muusikažanr – disko all mõeldi kogu seda klubikultuuri mis tollastes ööklubides eksisteeris. Diskomuusika all mõeldi seda tantsumuusikat mida diskorid klubides oskuslikult kokku mängisid. Tollased tuntud diskorid nagu beatmatch tehnika kasutusele võtnud Francis Grasso, noor klubiomanik Nicky Siano või oskusliku miksimisega tuntuks saanud Walter Gibbons mängisid kõike mis sobis tantsimiseks, olgu see mõni rokilugu nagu Led Zeppelini 'Whole Lotta Love' või Santana 'Soul Sacrifice' kuni parimate funk ja soul hittideni nagu Temptations'i 'Cloud Nine' või Little Sister'i 'You're The One'. Peale seda, kui 'Girl You Need A Change Of Mind' klubides edukaks muutus, hakkasid ka teised produtsendid selle stiili matkima. Lisades lugudele pikemaid rütmisektsioone mis olid loodud mõeldes tantsupõrandatele ja tantsijatele sai alguse remiksimise traditsioon ja võeti kasutusele 12-tolline suur disko singel - eelnevalt mõeldud vaid täispikkadele albumitele.

Diskomuusika tungis kiiresti klubidest välja laiemasse peavoolu tänu 1976. aasta filmile 'Saturday Night Fever' mille saundträki laulis kuulsaks The Bee Gees. Filmi ülemaailmne edu ja John Travolta tantsuliigutused tõid diskokultuuri päevavalgele, kuid ühtlasi oli ka üheks põhjuseks miks disko kiiresti peale seda hääbuma hakkas – disko liigne üleekspluateerimine viis selle suure krahhini. Kui populaarsed rokkmuusikud hakkasid avaldama diskost mõjutatud tantsulugusid, nähti diskomuusikas ohtu traditsioonilisele rokkmuusikale mis tekitas diskole rokkmuusika austajate seas suure vastuseisu ja lõppes kurikuulsa 'Disco Demolition Night' üritusega 1979. aasta 12. juulil. Pärast seda oli küll disko kommertsiaalsel edul kiire lõpp, kuid diskokultuur ei kavatsenud kuhugi peitu pugeda: disko läks tagasi sinna kustkohast ta algselt tuli - tantsusaalidesse.

Steve Dahl oli disko peale nii vihane sest ta kaotas oma töökoha, kui raadiojaam kus ta töötas muutis enda formaadi rokkmuusikast üleni diskoks

- Tähelepanuväärseid diskolugusid:

Manu Dibango – Soul Makossa (1972)

David Mancuso avastas selle suhteliselt tundmatu plaadi ja mängis selle enda Loft pidudel kuulsaks. See paljukaverdatud džassilikku funk mõjutustega afrobiit lugu sai üheks varajaseks algava diskostseeni hitiks

Eddie Kendricks – Girl You Need A Change Of Mind (1973)

Kui otsida disko kui muusikalise žanri algust, võib just tagupridi jälgi ajades võib selle looni jõuda

MFSB – Love Is The Message (1974)

'Soul Train' tantsusaate tunnusmeloodiaks oli teine MFSB lugu 'TSOP (The Sound Of Philadelphia)' kuid 'Love Is The Message' oli populaarsem klubides - tundus, et see oli iga New York klubidiskori lemmiklugu, kuid erilise koha leidis see endale Larry Levan'i plaadikohvris kes tegi sellest Paradise Garage klassiku

BT Express – Do It (Till You're Satisfied) (1974)

Tom Moulton'i esimene remiks oli just sellele loole. Ta venitas loo pikemaks, pikendades selle rütmisektsioone ja muutis omakorda loo struktuuri. Bänd vihkas seda versiooni. Kui see aga 'Soul Train' saates populaarseks osutus, ütlesid bändi liikmed, et just nemad lindistasidki algselt selle loo niimoodi. Tom Moulton oli kergelt öeldes natukene pettunud - 'I was so f*cking mad!' (nagu ta kirjeldas intsidenti raamatus 'Last Night A DJ Saved My Life')

Donna Summer – Love To Love You Baby (1975)

Kas tegemist võiks olla ühe erootilisema muusikateosega läbi aega? See üle 16 minuti pikk diskolugu sisaldab väga palju sensuaalseid ohkeid - Donna Summeri jaoks kustutati peaaegu kõik tuled stuudios, et ta saaks lindistamiseks põrandal lamades 'õige tunnetuse' kätte

Brass Construction – Movin' (1975)

Sämpedatud The Bucketheads poolt loos 'Got Myself Together'

Salsoul Orchestra – Salsoul Rainbow (1975)

Tegemist ei olnud lihtsalt bändiga, vaid terve orkestriga kus oli kuni viiskümmend liiget. Salsoul Orchestra lood on olnud house-muusikale suureks eeskujuks – neid on sämplitud, kaverdatud ja remiksitud (Nuyorican Soul 'Runaway')

Double Exposure – Ten Percent (1976)

Walter Gibbons'i remiks sellest loost ilmus kõige esimesel kommertsiaalselt saadaoleval kaheteist tollisel vinüülplaadi singlil. Gibbons miksis loo neljalt minutilt kaks korda pikemaks – lugu oli üle üheksa minuti pikk ja ideaalne tantsupõrandatele

Cerrone – Love In C Minor (1976)

Trummarist helilooja Marc Cerrone on üks diskomuusika suurkujusid – tema lood figureerivad tihti parimate diskolugude edetabelite tipus. 'Love In C Minor' plaadikaanel oli alasti naise keha ja see müüs kolm miljonit eksemplari – kokkusatumus? Järgmine plaat 'Supernature' müüs üle kaheksa miljoni eksemplari, ning kui see oleks tänapäeval avaldatud, kutsuksime sellist muusikat kindlasti house-muusikaks.

Donna Summer – I Feel Love (1977)

Esimene täielikult elektrooniline diskolugu mis ennustas ette tantsumuusika tuleviku

Loleatta Holloway – Hit & Run (1977)

Walter Gibbonsi remiks vastutab selle eest, et tegemist on ühe parima diskolooga mis eales tantsupõrandatel kõlanud. Carl Craig'i poolt sämplitud Detroit house klassikuks olevas Paperclip People loos 'Throw'

Bee Gees – Stayin' Alive (1977)

Tõenäoliselt kõige kuulsam diskolugu maailmas, see on lugu mis enamikule mõtteise tuleb, kui kuulevad kedagi mainivat sõna 'disko'

Chic – Le Freak (1978)

Kui ühed tuntumad disko produtsendid Nile Rogers ja Bernard Edwards jäeti 1977. aasta uusaastaööl kurikuulsa Studio 54 ukse taha (kuigi seal mängiti nende muusikat), läksid nad koju ja hakkasid ärritunult pillidega improviseerima protestiks lugu selle klubi viletsast teenindusest, refrääniks hüüdsid nad klubile mõeldes 'f*ck off!'. Tajudes, et tegu oleks hitiga, muudeti refrään 'freak out!'iks ja põrutati nädalateks edetabelite tippu

Instant Funk – I Got My Mind Made Up (1978)

Larry Levan'i miksitud versioon oli üheks Paradise Garage klubi tunnuslooks

Peter Brown – Dance With Me (1978)

'A Fantasy Love Affair' on väga alahinnatud, kuigi seda võiks liigitada parimate diskoplaatide hulka. Peter Brown oli suurepärane muusik ja laulusõnade kirjutaja – tema tuntuimaks tööks on Madonna 'Material Girl'

The Jacksons – Shake Your Body (Down To The Ground) (1978)

Tegemist on kõige edukama Jacksoni vennakeste diskolooga müües üle kahe miljoni koopia

Hamilton Bohannon – Start The Dance (1978)

Bohannon oli üks 70-ndate diskomuusika juhtfiguure. Enne seda töötas ta muusikalise direktorina Motown'is. Bohannoni diskosaundid olid erilise, äratuntava kõlaga – need olid bassirohked, jõuliste trummide ja funk muusika kitarrimeloodiatega. Tegemist oli otse tantsupõrandale kraamiga ning see võib olla ka põhjus, miks Bohannon eriti edetabelites ei figureerinud. Tema kõige suurem hitt oli 'Start The Dance', kuid võib olla kõlab tuttavamini 'Me And The Gang', sest see sämpeldati Paul Johnsoni poolt kuulsaks loos 'Get Get Down'

GQ – Disco Nights (1978)

Ood diskomuusikat täis klubiõhtutele – palavalt armastatud, palju sämplitud

Black Devil Disco Club – H-Friend (1978)

Kõige veidraim diskoplaat läbi aegade. Asi on selles, et see oli liiga palju oma ajast ees. Elektrooniline diskomuusika oli alles lapsekingades kui Bernard Fevre selle plaadi üksinda linti mängis. Tume, minimaalne kõla saavutati süntesaatorite ja tape loop'idega. Trummid mängiti otse. Kui see plaat 2006. aastal taasavaldati, kahtlesid paljud selle autentsuses – arvati, et tegu kellegi praktilise vembuga. Keegi lihtsalt ei uskunud, et millegi sellisega oli võimalik tollal välja tulla. Algupärane tiraaž oli väga piiratud ja seetõttu liiguvad selle plaadi koopiad roppude hindadega

Michael Jackson – Don't Stop 'Til You Got Enough (1979)

Kõige esimene produktsioon mille üle Jacksonil oli täielik loovkontroll. Siin on näha, millised võimekad lauljaoskused sooloartistina Jacksonil olid. VH1 muusikavideo kanal valis selle loo kõigi aegade parimaks tantsuhitiks – raske vastu vaielda

The Crusaderes & Randy Crawford – Street Life (1979)

18 aastat kulus selleks, et The Crusaders (algselt The Jazz Crusaders) jõuaksid 'Street Life' albumi kommertsiaalse eduga laiemale üldsusele tuntuks. Tegemist on jazz-funk looga mis kõlab nagu diskolugu. On leidnud ohtralt palju sämpeldamist erinevate house artistide poolt ja kõlas 'Jackie Brown' filmi finaalis

Shalamar – Make That Move (1980)

Disko oli meedias surnuks kuulutatud, aga keegi ei ütlenud seda 'Soul Train' tantsusaate produtsentide poolt loodud kollektiivile Shalamar'ile. Sämpeldatud osavalt Ian Pooley loos '900 Degrees' ja Miguel Migs'i 'Making Moves''is

Mach – On & On (1980)

See mitmest diskoloost kokku pandud megamiks oli Jesse Saunders'i loole 'On & On' inspiratsiooniks ja eeskujuks

D-Train – You're The One For Me (1981)

Elektrooniline diskolugu mida on nähtud kui esimeste house-muusika lugude eelkäijana

Raw Silk – Do It To The Music (1982)

'Music's hypnotizing, everybody's temperature's rising, so get down, till the music makes you move' – neid vokaale on palju kordi sämpeldatud, eriti 90-ndate house-muusikas

Charanjit Singh - Ten Ragas To A Disco Beat (1982)

India traditsiooniline muusika süntesaatorite ja trummimasinast tulnud diskobiitide taustal? Kes võiks küll millegi sellise peale tulla? Need olid paljude mõtted kui see plaat paar aastat tagasi taasavastati. India helilooja Charanjit Singh, kes oli töötanud paljude Bollywoodi filmidele muusika kallal oli sellise muusika loomiseks võimeline. Tulemus oli imetlusväärne, sest see kõlas nagu acid-house, enne kui house või acid üldse olemas olid. Hiljem on ta intervjuudes tagasihoidlikuks jäänud – ta olevat tahtnud lihtsalt Indias tollal populaarsel olnud diskomuusikast kasu lõigata. Plaat oli aga nii ulmelise kõlaga, et tekitas paljudes võõristust ja see oli finantsiliselt läbikukkumine. Acid-house talle emotsioone ei tekitanud – see olevat tema jaoks liiga lihtne

Gwen Guthrie – It Should Have Been You (1982)

Produtseeritud elektroonilise reggae tuntumate nimede Sly & Robbie (nad on mänginud ja produtseerinud – appikene - üle 200 000 muusikalindistuse!!!) ja remiksitud Larry Levani poolt – järjekordne Paradise Garage hittlugu

First Choice – Let No Man Put Asunder (1983)

Tegemist võiks olla olulisema diskolooga varase house-muusika jaoks. Seda lugu mängiti alati varaste house plaatide kõrval ja tundus, et igal Chicago diskoril oli lindi peal sellest enda versioon (parim neist Ron Hardy oma). Loo meloodiat kasutati paljudel varastel house plaatidel, nagu (näiteks Fingers Inc. 'It's Over' ja J.M. Silk 'I Can't Turn Around') ja vokaalid kuuluvad samuti enimsämplitute hulka

Martin Circus – Disco Circus (1984)

Avaldatud perioodil kui hakkasid ilmuma esimesed house produktsioonid ja piir disko ja house vahel oli muutunud õhkõrnaks


Järgneb... tulemas on Hi-NRG ja Italo Disko osa house-muusika ajaloos!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar