From Rivera's Groove Box #131: Robert Armani - Ambulance

I think that the harder Chicago house tracks which could be described as Chicago's own version of techno (lovably known as the basement sound) influenced way more the rising European techno and rave scene than the techno sound which was coming out of Detroit! Because in Europe, the DJs and ravers welcomed these hard records as techno, and labels such like Dance Mania were in hot demand. These Chicago house tracks were played together with acid and techno records, thus creating the European rave and techno sound. When the DJs turned their heads towards production, they crafted their new techno tracks with all those influences in mind especially the hard minimal drum patterns of Chicago house. But back in Chicago, the producers of these 'basement sounds' didn't knew for a while that their tracks were getting such attention back in Europe. In Chicago, they were outlaws, doing the 'ghetto' sound of house music, which was very underground and in some way shunned by the more mainstream seeking house artists. I think the label 'Djax'Up-Beats' proves my point very well: most of their early catalogue is composed of Chicago house producers works, and their talent scout was the inventor of the basement sound himself - Steve Pointdexter.

Mulle tundub, et Euroopa 90ndate alguse reivi- ja techno skeeni mõjutas Chicago karmim house saund, niinimetatud 'keldrisaund', isegi rohkem kui Detroit techno. Euroopas võeti vastu neid jõuliseid Chicago house lugusid, eriti 'Dance Mania' plaadifirma omasid, kui techno muusikat. Neid lugusid mängiti segamini koos acid ja techno muusikaga. Selle mõjusid on näha hiljem avaldatud Euroopa techno produtsentide loomingus, kus trummid on koostatud vägagi Chicago house kõla järgi. Kuid Chicagos ei teadnud need produtsendid pikka aega kui populaarsed on nende lood Euroopa reividel. Kodus olid nad underground sõdalased, põlatud meinstriimi tähelepanu otsivate produtsentide poolt. Ma arvan, et minu väikesel teoorial on alust küll - vaadates Euroopa ühe esimese techno plaadifirma 'Djax- Up-Beats' varajast kataloogi, on näha, et see koosneb suures osas Chicago produtsentidest. See on sellepärast, et selle plaadifirma talendijahtijaks oli Chicago 'keldrisaundi' looja Steve Pointdexter ('Work That') isiklikult.

From Rivera's Groove Box #130: Escape Force - L1

Escape Force is Steve Summers, Terekke and Bookworms (all representatives of the notorious techno and house label L.I.E.S.). Their sound is minimal, but very deep and full of hidden emotions. It's deeper than your average deep house tracks. The video accompanying to this track is 'Pas De Deux' - a short dance film by Norman McLaren. It reminds me the work of Oskar Schlemmer's 'Triadisches Ballet'. It's as much beautiful and hypnotizing! I'm not sure - is this sound the future of deep house music? Because it sounds like out of this world.

Escape Force on Steve Summers, Terekke ja Bookworms (kõik hetke ühe kõmulisema techno ja house plaadifirma L.I.E.S. artistid). Nende saund on minimaalne, kuid väga sügav ja emotsioone täis. Diibimast diibim deep house. Sellele loole on tehtud video, mis kasutab efektiivselt Norman McLaren'i tanstsulist lühifilmi 'Pas De Deux (1968). See lühifilm meenutab ühte minu lemmikut - Oskar Schlemmer'i 'Triaadilist Balletti'. Sama ilus ja hüpnotiseeriv! Ei teagi, kas see ongi deep house muusika tulevik? Sest see kõlab kui siitpoolt maailma väljastpoolt tulnud.

From Rivera's Groove Box #129: Dave Decase - Xmas Cracker

Merry Christmas!

Häid Jõule!

From Rivera's Groove Box #128: Peaking Lights - Amazing And Wonderful

Peaking Lights was love at first listen to me, it is not often that this happens to me. The sounds these professional sound designers and builders create are truly exceptional. And then they combine those sounds into these beautiful lo-fi experimental grooves. It's interesting and a real journey to listen to! This song is, as the title says - 'Amazing And Wonderful'. 

Peaking Lights on imeline, ma armusin nende muusikasse esimesest kuulamisest - ja seda ei juhtu just tihti. Need muusikud on elukutselised helide loojad ja töötlejad, ning need helid mis nad kombineerivad on imeilusad lo-fi eksperimentaalsed gruuvid. Väga põnev ja tõeline rännak on neid helisid kuulata.

From Rivera's Groove Box #127: Tom & Jerry - Dancer

Some say this could be one of the best drum'n'bass tracks ever. Quite possibly. This sweet jungle track came out back in 1994. Drum'n'bass with it's stiff techstep beats was yet to come, and the breakbeat loops were ruling the dancefloor. Because I was very young back then, I didn't knew anything about this kind of underground dance music, and I still discover wonderful tracks from the early to mid 90s. And it's really cool that the 4 Hero guys are behind the Tom & Jerry moniker.

Mõned väidavad, et see lugu võib olla üks kõigi aegade parimaid drum'n'bass lugusid. Võib-olla. See imehea jungle lugu tuli välja aastal 1994. See oli aeg kui drum'n'bass ei olnud veel täielikult välja kujunenud ja jäik techstep biit ei olnud veel seda stiili üle võtnud ja kindlad raamid paika pannud. Mina muidugi ei teadnud sel ajal midagi sellest muusikast, sest ma olin liiga noor. Ei kuulanud üldse muusikat. Koguaeg avastan põnevaid lugusid 1990-1995 ajaperioodist. Tom & Jerry nime all peituvad 4 Hero poisid.

From Rivera's Groove Box #126: Jerome - Maiden Flight

'The maiden flight of an aircraft is the first occasion on which an aircraft leaves the ground under its own power. The first flight of a new aircraft type is always a historic occasion for the type. It is also one of the most dangerous, because the exact handling characteristics of the aircraft are generally unknown'.

Pange silmad kinni ja olge valmis esmalennuks! Jerome 'Maiden Flight' on üks põnevamaid hõljuvalt atmosfäärilisi teknolugusid mida mina tean. 

From Rivera's Groove Box #125: Ron Hardy - Crazy Hard Acid Edit

This Jackmaster Hater released and presented previously unreleased Ron Hardy production is rumoured to be DJ Rush's first production? Interesting, to say at least - this is still a piece of Chicago house history. Very crazy sounding indeed, true basement style Chicago techno.

Ron Hardy nimi ei peaks surmtõsiste house-muusika kuulajatele võõras olema - tema DJ stiil ja produktsioonid avaldasid paljudele varajastele house produtsentidele palju mõju. Music Box klubis, kus Ron Hardy oli resident DJ, mängis ta disko, r&b, soul, funk, electro, italo, new wave, rock ja sündipopp muusikat segamini koos varajaste house lugudega. Need demolood toodi tema kätte Chicagos alati esimesena, sest Ron Hardy oli tuntud selle poolest, et otsis kogu aeg uusi ja huvitavaid helisid millega tantsupõranda hulluks ajada. Üks selliseid lugusid oli näiteks kõige esimene acid-house lugu Phuture' Acid Trax'. Soolokarjäär produtsendina oli tal üürike, sest Ron Hardy suri 1992. aastal. 'Sensation' oli ainuke ametlik singel temalt, kuid sellest hoolimata oli tal hulganisti avaldamata editeid ja ümbertöötlusi teiste artistide materjalist. Need ümbertöötlused olid ainult raalilindi ja kassettide peal, ning need liikusid käest kätte väheste Chicago DJde seas.

Tänapäeval on suurem osa nendest ümbertöötlustest avaldatud ametlikult. Võib kindel olla, et osa nendest ümbertöötlustest on aja jooksul 'kaduma' läinud. Aeg-ajalt ilmuvad päevavalgele limiteeritud plaadid väidetavate Ron Hardy produktsioonidega, kuid nendega peab olema ettevaatlik, sest keegi ei tea kindlalt kas need kuuluvad just temale. Kuna Ron Hardy on nüüd tõeliseks legendiks muutunud, siis proovitakse mitmeid Chicago house varajastelt päevadelt pärinevaid demosid ja editeid tema nimega siduda.

Nii ka lood 'Crazy Hard Acid Edit'iga - Kevin Starke avaldas selle loo Jackmaster Hater kogmikul Ron Hardy produktsooni pähe, kuid selle jälgi ajades tuleb välja tõsiasi, et see produktsioon kuulub hoopis DJ Rush'ile - väidetavalt on tegemist DJ Rush kõige esimese produktsiooniga, mis muidugi ametlikult avaldamata ja liikus ringi ainult kassettil.

From Rivera's Groove Box #124: Ananda Project Feat. Kai Martin - A Second (Reelsoul Remix)

Yeah! Ananda Project - responsible for some of the best deep house tracks ever ('Cascades Of Colour', 'Can You Find The Heart'), featuring the beautiful vocals from Kai Martin, add a solid remix from Reelsoul... congratulations, a winning formula of deep soulful house!

Ananda Project, Kai Martin ja Reelsoul on kõik mulle head tuttavad nende varasematest töödest. Kõik kokku võrdub võitev kombinatsioon sügavat hingelist house muusikat. Hea, et selline soulful kraam kuhugi kadunud ei ole, võib-olla hetkel natuke põlu all, aga kindlasti mitte kusagile ära läinud.

From Rivera's Groove Box #123: Dino & Terry - Summertime Blues

You keep forgetting all the time how good soulful deep house used to sound, because nowadays the sound is dominated by very mechanical and rigid tech sounding tracks. And some of these tech sounding tracks are really exceptional, but some of them lack soul in my opinion. Someone who is used to these 'new' deep house tracks, told me that saxophone doesn't belong to that sound. Oh come on, saxophone and natural sounding instruments have always been a big part of deep house, and house music in general. It's just that we have lost some natural sounding harmonies in the midst of this mechanical soul music. It seems like producers nowadays are afraid to go with natural sounding instruments and prefer synths, pure drum machine beats and cover their sounds with a lot of effects. I don't even know how people would react to a track like 'Summertime Blues' between newer deep house tracks - would they leave, would they just stand there puzzled or keep slowly grooving to music?

'Summertime Blues' on üks sellised deep house lugusid mis vaikselt kasvab - algul ma ei pidanud seda lugu näiteks nii eriliseks. Aga tänapäeval kõlab sügav house muusika nii tehniliselt ja mehhaaniliselt, et tundub nagu oleks see kaotanud natuke enda hinge. On lugusid mis kõlavad hingeliselt ka enda jäiga mehhaanilise tekno helidega, aga iga sellise erandi puhul on jällegi kümneid mittemidagiütlevaid lugusid. Kuidas sellise harmooniliselt ja naturaalse kõlaga deep house lugu mõjuks mõnel tänapäevasel deep house peol, kus kõlavad prõmmivad teknolikud biidid? Kas jookseksid kõik laiali, jääksid rumalate nägudega kohale passima või kohaneksid selliste mahedate gruuvidega ja jätkaks mõnusalt õõtsumist? Kõik oleneb publikust, aga loodame et viimane variant on õige.

From Rivera's Groove Box #122: Herbert - I Hadn't Known (I Only Heard)

Matthew Herbert is really talented and smart when it comes to composing sounds. He's done everything from deep house to fully blown swing music. He has his own unique way of dealing with sounds and work ethic - he creates every sound from scratch, and avoids using synths and drum machines or prerecorded sounds. Now that's true dedication to one's art!

Hea lugu, kuulake

From Rivera's Groove Box #121: Nas1 - Dallas Vertical Call

Eesti keelt rääkivaid inimesi võib maailmas olla kuskil 1,5 miljonit, nendest neid keda huvitab eklektiline ja elektrooniline muusika kuskil mõni tuhat, ja neid kes seda blogi satuvad lugema, kõigest mõned üksikud. Mõtlen, et miks ma siin eesti keeles üldse kirjutan. No alguses proovisin mõlemat, nii eesti kui inglise keeles, aga siis tüdinesin ära. Aga selle postituse teen nüüd küll edasi inglise keeles, rahvusvahelises arusaamise keeles!

Nas1 'Dallas Vertical Call' is a nice deep house tune. When I was browsing for new releases I found this, and it's really mezmerising and beautiful with it's laid back chilled synthesizer grooves.

Tegelikult on inglise keeles muusikat võib-olla isegi kergem kirjeldada, aga ma olen siin blogis usinalt harjutanud ka eesti keeles muusika kirjeldamist, ja ma saan mõlema keelega hakkama:

Nas1 'Dallas Vertical Call' on üks nendest deep house lugudest mis haarab kuulaja esimestest hetketest enda mahedate rahulikult mõjuvate süntesaatorigruuvidega ja hoolikalt programmeeritud trummidega. On kuulda Detroit techno mõjutusi, kuid sellel Itaalia deep house duol on tihedad sidemed näiteks mootorilinna Kyle Hall'iga, nii et see on täiesti iseenesestmõistetav.

'iseenesestmõistetav' what a funny word in estonian.

From Rivera's Groove Box #120: Basic Channel - Quadrant Dub

Basic Channel on sakslastest duo kes avaldasid aastatel 1993-1995 äärmiselt mõjukat minimaalse kõlaga dub techno muusikat. Võrreldes muu techno ja house muusikaga sellest ajaperioodist, võib julgelt väita, et tegemist oli pioneeridega. Mõni kuulaja on nimetanud 'Quadrant Dub'i üldse parimaks techno looks läbi aegade. Võib-olla. Basic Channel oli vaikne peaaegu 20 aastat, kuniks tänavu ilmus uus plaat (kuid vanemad, avaldamata lood). Hea aeg tagasi tulla - nemad sellise dub techno mängu ju tõid mis praegu tundub igal pool nii levinud olevat.

From Rivera's Groove Box #119: Jack Fell Down - Smoking With You

Siin see on, minu lemmik deep house lugu aastast 2012. Ilmus ainult vinüülil, nii et ma olen väga uhke, et see mul olemas on. Ma teadsin esimestest sekunditest kui kuulasin neid lugusid sellelt plaadilt, et tegemist on millegi väga erilisega. Selleks, et see oleks mõni 'future classic' ja ilmub tulevikus 'parimate deep house lugude edetabelites', on see lugu ja plaat lihtsalt liiga tundmatu. Mul on väga suur austus selliste artistide vastu, kes julgevad midagi sellist teha - kunst piiratud kujul ja jõuab ainult nendeni kes seda väga-väga kogeda tahavad. Kahjuks ei ole Jack Fell Down midagi taolist nagu see plaat enam kordanud...

From Rivera's Groove Box #118: Jam City - How We Relate To The Body

Jam City on vägagi eksperimentaalne elektroonilise muusika produtsent, kelle töid on väga raske mingitesse kindlatesse raamidesse liigitada. Mõni ütleb, et et glitch, noise või dubstep. Ma ei ütle midagi, peale selle, et 'How We Relate To The Body' on minu uus salarelv.

From Rivera's Groove Box #117: DJ Rashad & DJ Spinn - Space Juke

Pool aastat tagasi kirjutasin siin blogis, et ei mõista eriti DJ Rashad'i muusikat ega juke fenomeni. Nüüd aga mõistan. Olen juke muusika järgi footworki peol tantsinud ning see oli hea ja vabastav tunne. 'Space Juke'i kuulsin esimest korda Mouse On Mars'i podcastist Red Bull muusikaakadeemia raadiost, ning see oli nii meeli avav kui Mouse On Mars nimetasid seda lugu üheks põnevamaks viimastel aastatel ilmunutest. Väga palju juke, trap, ghetto ja bassimuusikat on suhteliselt sisutud, kuid 'Space Juke' tekitab minus palju häid emotsioone. 

Mixtape Oktoober 2014

Kassetti A-pool:

Sellest August Sa Enam Välja Ei Roni Mixtape A by Tanl Mtslu on Mixcloud

Kassetti B-pool:
 

Sellest August Sa Enam Välja Ei Roni Mixtape B by Tanl Mtslu on Mixcloud

From Rivera's Groove Box #116: Ajukaja & Andrevski - Rare Birds (Merelinnud Remix)

Minu tehtud. Ei oskagi midagi muud öelda, las muusika räägib enda eest

From Rivera's Groove Box #115: Palms Trax - Equation

Milline tugev debüüt artistilt nimega Palms Trax. Väga sünteetilise, lausa tehisliku kõlaga melanhoone deep house lugu. Lugu on hästi üles ehitatud, tuues kuni lõpuni sisse pidevalt uusi ilusaid helisid. Natukene meenutab Scott Grooves lugu 'Detroit 808'. 

From Rivera's Groove Box #114: Rezzett - Zootie

Jungle on tagasi. Tegelikult ei ole ta kuhugi vahepeal äraläinudki, lihtsalt sügavale maa alla kaevunud. See lugu on hea näide sellest, kuidas lo-fi helikvaliteediga võib panna erinevaid helisid kõlama väga imekaunilt. Kindlasti ei annaks see lugu sama effekti kui ta oleks ümbermasterdatud superpuhta kvaliteediga.

There's beauty in distortion, you just have to see it

From Rivera's Groove Box #113: Huxley - I Want You (Youandewan Version)

Huxley on nagu Disclosure, flirdib nii meinstriimilike helidega kui ka underground teemaga. Publikut on leidnud mõlemas valdkonnas. Ütleme, et on siis semi-underground. Youandewan on tore Berliinis (nagu kõik lahedad inimesed) elutsev produtsent ja see remix on tema parim töö. Deep house on ikka veel tugev, kuigi vahepeal kardeti et meinstriimilikumad lood kisuvad deep house mainet alla. Asi on lihtsalt selles, et meil underground inimestel ei lähe korda mis seal edetabelites ja päevases raadios mängitakse, meil on enda ruum. Sinna ruumi meie halval muusikal sisse trügida ei lase.

From Rivera's Groove Box #112: Unit Moebius - Biosoft

Olen juba mõnda aega mõelnud, et peaks kirjutama midagi Hollandi legendaarsest technopundist Unit Moebius. Seda bandet on kutsutud ka kui Euroopa vastus Detroidi Underground Resistance rühmitusele. Eks selliseid tõsiseltvõetavaid maa-aluseid technobände oli 90ndatel Euroopas vähe. Kindlasti ei olnud aga mitte kedagi teist kellel oli nii karm ja toores, lausa jõhker ja brutaalne analoogtehnika heli kui Unit Moebiusel. Ehmatavalt lo-fi saund mis segas kokku Chicago acid house ja Detroidi jõulisema techno. Sekka industriaali ning primitiivset punk-rokk tööeetikat. Tehnika oli sellel pundil kokku kraabitud kõikjalt - odavalt ostetud või laenatud katkised süntesaatorid ja trummimasinad. Tegid igausugust muusikat, ka deep house laadset, nagu 'Biosoft'. Unit Moebiusele omase kiiksuga muidugi. Mulle meeldib Unit Moebius just sellepärast, et nende muusika on aus - ei mingit mõttetut täidet, ainult puhtad gruuvid ja rütmid.

From Rivera's Groove Box #111: A Flock Of Seagulls - Wishing (If I Had A Photograph Of You)

No kuidas ei saa varajane A Flock Of Seagulls muusika mitte meeldida. Igakord kui keegi ütleb, et 'ah, see naljakas bänd enda laulja lollide soengutega' tuleb teda bitchsläppida ja parandada - 'ei, see superlahe 80ndate bänd enda revolutsioonilise sündipopiga mis kõlas nagu väljapoolt meie maailma'. Ja kõlaski, sest A Flock Of Seagulls muusika rääkis tihti tulnukatest, aga seda ei saa täpselt igakord sõnu kuulates aru. See bänd vääris paremat.

From Riveras Groove Box #110: LFO - LFO (The Leeds Warehouse Mix)

L - F - O! Low-frequency oscillation, maakeeles lihtsalt bassitõmblemine, või bassivõnkumised - sama asi põhimõtteliselt. LFO oli inglismaa Bass & bleep stseeni produkt, mõjutatuna acid house muusikast, aga inglaste enda veidrustega. 'LFO' on kurikuulus enda 50 sekundil sisse tulevate sub-bass nootidega, mis on nii valjud ja madalad, et lõhkusid 90ndate alguses mitmeid helisüsteeme. Tuli olla ettevaatlik, ja igaks juhuks bassitoonid vähemaks keerata! Igatahes on tegemis tõelise reiviklassikuga. Ühel peol eemalt kuuldes mõtlesin, et äkki on tegemist Mr. Fingers'i 'Washing Machine'iniga. Tegelikult on neil kummagil lool väga palju ühist ja ma saan aru küll kui palju mõjutas Chicago acid house bass & bleep saundi:

From Rivera's Groove Box #109: Steve Poindexter - State Of Shock

Rivera's Groove Box #75 kirjutasime Steve Poindexteri ghetto house klassikust 'Work That'. Seekord kuulame tema teknokamaid saunde mida Euroopa reivistseen lausa alla neelas 90ndate algusaastatel. Chicagost ja Detroidist tulid Euroopasse uued house, acid ja techno helid ning tollased plaadifirmad võtsid kõik selle avasüli vastu ja hüüdsid 'veel rohkem!'. Steve Poindexteri 'Computer Madness' oli muutunud tumedates, suitsuga täidetud reivisaalides legendaarseks numbriks, ning Miss Djax küsis temalt veel lugusid enda plaadifirmale Djax-Up-Beats. Niimoodi sai Steve Poindexterist 90ndate alguses Chicago karmima house-muusika vahelüli Euroopasse ning ta aitas paljudel produtsentidel nagu DJ Rush, Armando, Glenn Underground, DJ Skull, Boo Williams, Gene Hunt ja paljudel teistel avaldada muusikat Belgia technoleibelil Djax-Up Beats. Chicago enda mehed arvasid, et teevad ikkagi house-muusikat, kuid kuna nende lood olid palju karmimad kui tollal house-muusika esinumbriks saanud garaaž helid, võib tagasivaadates kindlalt öelda, et nende muusika oli Chicago enda versioon techno'st. Tuntakse seda kõige paremini 'basement style' nime all ning Euroopa tärkavale reivistseenile olid need lood väga olulised. Underground pidudel on Steve Poindexter ja Chicago basement saund ikka kohal, sest the underground never stops.

The underground

Never

Stops

From Rivera's Groove Box #108: Helena Hauff - The Purely Painful Confrontation Of Opposites

Siin on kõige puhtam acid gruuv mida mina olen kuulnud pärast 1985 aasta Phuture 'Acid Trax'i. Ei mingit täidet, ainult stiilipuhas hape: Roland 808 trummid ja 303 tundmatuseni moonutatud bass. Osavalt kokkumiksitud, toores ja jõuline heli. Mõeldud tõelistele acid house fännidele, mitte mingitele klaverit ja vokaale armastavatele pehmekestele. Nägin täna unes, et olin mingil reivil ühes vanas küünis ning Helena Hauff mängis seal. Mul oli kaasas seesama plaat ja läksin küsima temalt autogrammi. Vestlesime põgusalt sellest, kuidas minu arvates on tegemist ühe parima acid plaadiga läbi aegade, tema aga päris minult mis mulle nendes lugudes nii meeldib. Ütlesin välja selle, mis postituse alguseski - tegemist on kõige puhtama acid gruuviga mida minu kõrvad kuulnud üle pika aja :) 

No mis hullud unenäod küll mul on, eks.

From Rivera's Groove Box #107: Sade - Love Is Stronger (Vin Sol & Matrixxman Remix)

Sade remiksid ei ole uued asjad, aga see kuidas hetke ühed kuumimad underground house kangelased Vin Sol & Matrixxman enda ümbertöötlused Sade lugudest on teinud - väga leidlikud. Lihtsad, aga leidlikud: sämplid on tükeldatud ja ümberpaigutatud, trummimasina biidid ja 303 bassimeloodiad. Algupärane tunnetus on säilitatud, aga loo ümber on loodud uus atmosfäär ning tantsukam house gruuv. Vin Sol & Matrixxman on nimed, kes teevad veel house maailmas kõvasid tegusid. Loodame, et mehed jätkavad underground teenimisele ega liigu rajalt liiga kõrvale, nagu paljude meie endiste lemmikutega on juhtunud (Joey Youngman, sa murdsid mu südame). Tõeliselt hardcore deep house kraam.

From Rivera's Groove Box #106: Patricia - Hulderhusan

Kätte on jõudnud September. Võtan maal kartuleid üles, vaikselt tegelen töödega mis on vaja ära teha majapidamises enne kui saabuvad tõeliselt külmad ilmad. Sõidan endiselt house-muusika lainetel. Patricia 'Hulderhusan' on väga sügav techno tunnetusega, kuid house tempos tehtud instrumentaalne lugu. Ei julge liigitada tech-house alla, pigem siiski eksperimentaalne techno. Tõenäoliselt lindistatud otse stuudios kassetile või suurele raalilindile, sellest ka sahinatega lo-fi saund. Minule kui kassetifännile sobib.

Teine lugu mida hetkel gruuvida meeldib, on Black Loops 'Up On You'. Selles loos meeldivad eriti rämedad wobble-wobble bass licks-id. Bass lick? Kuidas tõlkida seda küll eesti keelde, bassi-liksud?

From Rivera's Groove Box #105: Max Graef - Pedro

Kui pea on tühi, siis ei ole mõtet midagi kirjutada. Kui ei ole motivatsiooni, ei ole mõtet midagi teha, sest nagunii ei teeks hingega. Tänase päeva parimad mõtted: a) Helena Bonham Carter on mõne nurga alt vaadates meeletult ilus, ja siis mõne teise vaatenurga juurest täiesti õudukas, eriti kui tal on suitsukoni suus b) ma vajan tüdruksõpra kes aitaks mul seljakarvad aeg-ajalt ära eemaldada. Mõned mõtted olid veel, aga ma ei kirjuta neist. Sest need ei olnud head mõtted. Nad olid sellised masendavad. Väljas sajab vihma, aga mitte sellepärast ei ole mul mõttetud mõtted peas. Ma ei teagi miks mul on peas mõttetud mõtted.

Max Graef 'Pedro' sämplib muuseas sama lugu mida A Tribe Called Quest 'Bonita Applebum', ehks siis Ramp 'Daylight'. Tõenäoliselt MPCga tükkideks hakitud ja siis uuesti kokku pandud. Oleks palju ägedam, kui ehtsa rhodes elektriklaveriga mängitud, aga sämplimiskultuuril on suur roll tänapäevases house-muusikas.

From Rivera's Groove Box #104: Lo Shea - The Wind

Vahest tekib tahtmine kuulata midagi vihast ja valjut. Mürtsuvat ja kärisevat muusikat leidub erinevates žanrides. No on olemas väga rajusid rokenroll lugusid, väga kriipivat elektroonilist ambienti ja ka lihtsalt müramuusikat. On techno, hardcore, industriaalne muusika. Aga kuna üks minu lemmikutest muusikastiiidest on ikka house-muusika meeldivad mulle eriti valjud ja toored house biidid. Nagu see siin, Lo Shea 'The Wind'. Produktsioonilt minimaalne, väga ghetto enda ülevõimendatud basstrummiga. Bassimeloodiat ei olegi, sest basstrumm on nii valju. Mõned väikesed kiiksud ja piiksud. Ja ongi kõik - lihtne house lugu. Back to basics nagu öeldakse. Selliseid lugusid on house-muusika pärandisse vaja, sest need paistavad eriti välja muidu üksluisematest valemi järgi tehtud lugudest.

From Rivera's Groove Box #103: N.Y. House'n Authority - Apt 3A

Rheji Burrell'i N.Y. House'n Authority 'Apt' on legendaarne kraam. Kindlasti deep house vundamenti kuuluvad lood. Kuid see retsensioon sellest plaadist on ikka väga leidlikult kirjutatud, ma ei ole mõelnud veel sellest geniaalsest plaadist kui concept teosest: http://www.tinymixtapes.com/delorean/ny-housen-authority-apt 

House music forever!

From Rivera's Groove Box #102: Kimiko Kasai Feat. Herbie Hancock - Butterfly

Herbie Hancock'i 'Butterfly' albumilt 'Thrust' on minu üks lemmikumaid muusikapalasid läbi aegade. Kes oleks võinud arvata, et sellest on tehtud ka vokaalversioon? Jällegi, nii palju muusikat on veel seal väljas avastada, ja nii vähe aega selleks kõigeks. Pagan võtaks... Samas, ütleme kohe välja - vokaalid ei anna sellele geniaalsele instrumentaalile mitte midagi juurde! Kuigi muusikud sellel versioonil on muljetavaldavad: Alphonse Mouzon trummidel, Webster Lewis organil, Bill Summer löökriistadel. Lindistatud Tokyos, hullus linnas ühel hullul maal Jaapanis. Siiski, originaal instrumentaal on parem:

From Rivera's Groove Box #101: Sextravaganza - Theme From Sextravaganza

Tõupuhas garaažhauss träkk aastast 1994. Plaadifirmaks legendaarne maa-alune Tribal America - 90ndate sünonüüm underground house-muusikale. Tribal America reliisid võis jagada suures osas kaheks - tõelised klassikad ja siis sellised olemuselt lihtsamad reivilike süntidega house lood kus peale trummide midagi eriti rohkem ei olnudki. Kasutab sama vokaalsämpleid mida Hardrive 'Deep Inside' ehk siis Barbara Tucker 'Beautiful People'. Väga hea leid tänu cratediggimisele!

From Rivera's Groove Box #100: Carrie Lucas - I Gotta Keep Dancin'

DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO DISCO

From Rivera's Groove Box #99: Deep Dish Feat. Everything But The Girl - The Future Of The Future

Algselt ilmus Deep Dish lugu 'Stay Gold' aastal 1996 instrumentaalina, kuid selle populaarsuse tõttu tehti koostöös Everything But The Girl'iga vokaalversioon 'The Future Of The Future'. Pidagem meeles, et see oli aeg mil Deep Dish oli kõigil house-muusika sõpradel meelil ja keelil ning Everything But The Girl liikmed Tracey Thorne ja Ben Watt sõitsid samuti üha rohkem elektroonilise muusika lainetel (Ben Watt hakkaski hiljem deep house produtsendiks ja DJks). Ma ei suuda neid vokaale siiamaani lahti dešifreerida, et millest täpselt lauldakse, aga väga sügav-sügav teema. Üks lemmikuid vokaalhauss numbreid läbi aegade minu jaoks:

The future of the future will still contain the past/ time goes slow and time goes fast/ I can feel you looking back at me/ to see how I've done/ what is it inside you/ that makes you want to be my God

Well it's so bright tonight/ it's so bright tonight/ it's so bright tonight/ do you see those cars, those lights?

From Rivera's Groove Box #98: Jesse Velez - Fire 121

Rivera's Groove Box on heinaajal, nii et vabandust, et vahepeal kirjutada midagi ei ole jaksanud! 

Jesse Velez oli üks huvitavamaid Chicago house DJsid ja produtsente, kelle muusika kõlas tegelikult ka nagu muusika, mitte nagu paljud teised varajased lihtsad trummimasinate kolistamist täis house lood. 'Fire 121' kõlab nagu ehtne italodisko enda rikkalike sündikäikudega ja mehhaaniliste biitidega - kindlasti tollaste B-boyde lemmik breiktantsunumber. 'Girls Out On The Floor' peetakse aga kõige esimeseks latiino-muusika teemaliseks house looks. 

Produktsioon on väga kõrge tema debüütplaadil 'Super Rhythm Trax' mis ilmus 1985 aastal legendaarses Trax plaadifirmas. Jesse Velez oli ka üle Chicago linna tuntud kui kõva DJ ning temast liigub siiamaani legende. Ühel korral olevat teine house-muusika legend Farley 'Jackmaster' Funk löönud alt kastid mille peal Jesse Velez muusikat mängides seisis, ning lühikest kasvu Jesse pidi enda DJ setti lõpetama rippudes, hoides kinni kettidest millega DJ tehnika oli õhku rippuma pandud! Farley olevat hijem öelnud, et Jesse Velez häbistas teda tema enda koduklubis, mängides lihtsalt palju paremini kui tema (Farley on alati natukene mölakas olnud Chicago house ajaloos, need kes tema lugusid teavad). Kahjuks kannatas Jesse Velez depressiooni all ja ta võttis endalt elu enne kui tema debüütplaat ametlikult ilmus. J.M. Silk 'Shadows Of Your Love' plaadile on kirjutatud pühendus temale, mis näitab, et Jesse töö oli oluline Chicago house muusikale. 29 aastat hiljem on andnud Trax 'Super Rhythm Trax' uuesti välja, samal kujul nagu originaalreliis, vinüülil. Jesse Velezi mõju ei saa alahinnata - prantsuse elektroonilise tantsumuusika duo Justice mängis 'Fire 121' enda Essential Mixis, ning minu arust on 'D.A.N.C.E.' saanud Jesse Velezi loomingust mõjutusi:

From Rivera's Groove Box #97: Panyard Productions - Father Of The Universe

Teadlased on loonud teooriaid ja hüpoteese sellest, et enne seda universumi kus meie praegu asume, võis olla mingisugune ürguniversum (eeluniversum). Aga me ei tea ju kindlalt midagi, absouutselt mitte midagi! See, et tõenäoliselt ei saa me universumi saladustest ega sellest miks me siin oleme mitte kunagi teada, võib teha natukene kurvaks küll. See on ju loomulik, et meid huvitavad vastused, me tahaksime saada tervet pilti näha, see on meie, inimeste loomuses. Kuid Universumi Isa on otsustanud, et me ei saa seda mosaiiki niipea kokkupandud. Mõni ütleb, et me ei peagi teadma, kuid mina ei ole sellega nõus. Mina tahan teada. Aga praeguseks on ainult teooriad, ja isegi nende mõistmine tekitab mulle suhteliselt palju peavalu. Liiga keeruline. Ja peabki olema keeruline. Elu ongi keeruline.

From Rivera's Groove Box #96: DJ Haus - Hey Now Wait A Minute

Nii nagu omal ajalgi uue põlvkonna ghetto-hauss ja bassimuusika eestvedaja Diplo plaadifirma Mad Decent puhul, on kõigil bassimuusika sõpradel silmad pööratud DJ Haus'i leibelile 'Unknown To The Unknown'. Selle plaadifirma saund on veel värske, aga on näha ka kergemaid meinstriimi suunitlusi - õnneks praegu veel vähe. Tegemist on sellise lihtsa, muretu ja ilma piirideta absoluutselt kõiki ja kõike sämpliv peomuusika. Mingeid uusi ideid on üldiselt vähe, aga kõiki helisid serveeritakse uuel viisil. Suur inspiratsioon tundub olevat 90ndate garaaž, ghetto ja reivilik hardcore house saund. Noortele läheb kindasti see kompott peale, sest nad ei ole neid helisid acid house reivipäevilt kogenud. Vanadele stseeni muudatustega kursis olevatele kuulajatele mõjub aga see kõik tõelise retrolaksuna.

DJ Haus ja 'Unknown To The Unknown' plaadifirma on nimed mille tegemisi tasub lähiajal jälgida!

From Rivera's Groove Box #95: Tanel's Hot House Trax - I Ain't Losing My Mind

What does it take to make a crazy house track: main bassline - Obxd VST (I know it sounds bit clicky, but I like the sound), acid line - Screamer VST (the easiest 303 VST out there), vocal sample - Lil' Kim, drums - stomp box drum machine and TS-808 VST, synth - MoonSonoSx and Alice-1377 VST (free VSTs!), effect sample - Sun Ra 'Space Is The Place' (one of my favourite freeform-experimental-avant-garde-fusion jazz songs). All put together in FL Studio! Made with just love for the music.

From Rivera's Groove Box #94: The Cure - Close To Me

Kuidas Transformerid veel ägedamad oleksid :)                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                          

From Rivera's Groove Box #93: Sandy Rivera Feat. Haze - Changes

Aastal 2014 võib Sandy Rivera olla üks mõttetu kommertsliku tantsumuusikaga flirtiv endine tipp-house-muusika superprodutsent, aga olid ajad mil see mees defineeris enda produktsioonidega Masters At Work kõrval vat et kogu 90ndate house stseeni. Ilma naljata. Minu lemmik house lugu läbi aegade on ikkagi veel Kings Of Tomorrowsi 'Finally'. 'Changes' on samuti üks eriline house lugu. Väga tõsine, natukene melanhoolne ja tume. Nii nagu minagi. Vaadates mis Sandy Riverast nüüd on saanud, hakkab kohe kahju. Kas tõesti ei saa muusikaga muud moodi ära elada kui peab tegema mingit seebimullilõhnalist juustupoppi? See mees oskab ju teha õiget house muusikat. Kahju kui potensiaali raisatakse rohelise krabiseva nimel.

Oskar Schlemmer's Triadic Ballett

Ma armusin Triaadilisse balletti esimesest simapilgust kui seda Stockholmi moodsa kunsti muuseumis ekraanilt nägin. Esimesed mõtted olid, et see on midagi nii veidrat ja kuna see oli tõesti midagi sellist mida minu mõistus ei suutnud koheselt lahti dešifreerida, mõjus see lihtsalt hirmuäratavalt. Aga samas ka lummavalt. Selle mõju ei saa seletada, seda peab igaüks kogema! 

Olen seda videot vaadanud mitu korda, nii originaalmuusikaga kui ka muu muusikaga, näiteks Floating Points loominguga ('Vacuum Boogie', 'Truly', 'Argonaut', 'Peoples Potential'). Sobib ka kosmiline-elektrooniline krautrock nagu Harmonia, Tangerine Dream, Cluster.

Kunstnik, skulptor, disainer ja koreograaf Oskar Schlemmer kirjutas ja lavastas selle balleti esmakordselt 1922. aastal (!). Põhituum selle balleti taga peaks olema geomeetriliste kehade liikumine ruumis läbi tantsu. Vaadates tundub loogiline. Või siis mitte. Vahet pole. Mulle meeldib. Üks ilusamaid asju filmitud mida mina tean. Vaadake seda avatud suhtumisega!

From Rivera's Groove Box #92: Gems For Jem - We're On The Move

Kirjutasin hiljuti Discogs lehele lühiarvustuse 'Dreams & Frequencies' plaadi kohta, et see on minu arust üks kõige halvemaid house plaate mis eales kellegi poolt kokku pandud. Võib-olla ma liialdasin ning ehk oli see esimene ehmatus nii suur kui seda kogumikku kuulasin. Sellel plaadil on kiirelt kokku pandud mitte eriti inspireerivad igavad 90ndate alguse tüüpilised house lood. Produktsioonikvaliteet on täiesti masendav - tühjad biidid, halvad sämplid, liiga repetiivne ja kogu kraam sellel plaadil kõlab nagu tollase house muusika paroodia! Ma ei ole tõesti nii halba house lugu kuulnud kui Toots & Roots 'Hello' näiteks. Ma ei saa öelda selle kohta näiteks juust, sobivam oleks öelda juustukreem. Lood sellel plaadil on kokku pannud stuudioprodutsendid, kellest üks - Steve Mac - läks edasi Suurbritannia üheks suurimaks popmuusika produtsendiks. House muusika on nagu Roger Cormani filmid (legendaarne B-filmide tegija) - sealt on palju tarkuseterakesi omandada, et saada hiljem efektiivseks muusikaprodutsendiks kes vorbib siis ühe hiti teise järel (James Cameron oli näiteks Roger Cormani õpipoiss). Lihtsalt kõik ei pea seda rada käima kuigi näiteid jagub!

Aga põhjus miks ma räägin kompilatsioonist nimega 'Dreams & Frequencies' - Gems For Jem 'We're On The Move'. Selle loo pärast ma selle vinüüli üldse ostsin. See lugu päästab selle plaadi täielikust häbist, sest tegemist on suurepärase 90ndate alguse garaaždžämmiga. Sobib preaguse garaaži revival'iga väga hästi kokku ja hea kuulajaid üllatada!

From Rivera's Groove Box #91: Green Velvet - Flash

Kaamera on valmis! Olge valmis välguks! Green Velvet'i ja Cajmere'i lood on tehtud ainult ühte eesmärki silmas pidades - et tantsupõrandal Chicago jack tantsu tehes ennast gruuvis ära kaotada! Hüpnotiseerivad militaartrummid räpase basstrummi saatel koos kurja lüürikaga natukene hullumeelse Curtis Jones'i poolt. Mitte keegi ei ole suutnud selliseid tumedaid ghetto, techno ja acid house muusikast läbi imbunud rütmilugusid järgi teha, kuigi imitaatoreid on siiamaani palju. Praeguste maa-aluste house muusika reliiside trummitöödes on kuulda 90ndate Chicago ghetto house mõjutusi väga palju, eriti basstrummi prõmmivates kõlades!

Prõmmiv?! Kas see sõna on üldse eesti õigekeelsuses kasutusel? Kiire google otsing tõestas, et on küll. Näiteks: 'joodikust naaber prõmmis jalaga vastu ust sest tema naine ei lasknud teda korterisse sisse'

From Rivera's Groove Box #90: Tanel's Hot House Trax - Stay A Lil' Longer

Don't let bad music win - long live the underground. Samples from Yvonne Fair 'Stay A Little Longer' and Space 'Carry On Turn Me On'

From Rivera's Groove Box #89: Chuck Love & Spur Feat. Jennifer Grimm - Turn On (Chuck Love's Topcoast Mix)

Leidsin selle vanu CDsid sorades. Imeilus sügav hauss lugu veelgi imeilusamate vokaalidega ja sama ilusate klaveri ja flöödisoolodega. Chuck Love on multiinstrumentalist kes kaasab enda DJ settidesse ehtsaid instrumente mida ta siis ise plaatide miksimise vahele mängib. See CD kus mul see lugu peal oli on üks nendest mis ma valmistasin aastaid tagasi ette Tartu Noorteraadio deep house saatesse, mida oli mul au juhtida pool aastat millalgi 2007 aastal. Pisar tuli peaaegu silma mõeldes neile headele aegadele. Kooliasjad vallutasid kogu mu aja ning suure kahetsusega pidin saate tegemisest loobuma. Teha raadios saadet, kuigi Noorteraadio on veebiraadio, oli mu unistus ja on siiamaani. Vahest peab siin elus headest asjadest loobuma teiste asjade nimel, mis tihtipeale ei pruugi olla nii head, nagu aeg on hiljem näidanud...

From Rivera's Groove Box #88: Cube 40 - You Make Me Function

On the dance floor, watching you dance to acid house music was beautiful. It was mesmerizing, hypnotizing. Everytime you left the dance, I lost my groove and had to stop. Our eyes never met, but our moves were connected. You were the angel of the dance floor. You made me function. Sexy dance girl, I will never forget you!

Ennesuvine Mixteip

Taneli Ennesuvine Mixteip by Tanl Mtslu on Mixcloud

From Rivera's Groove Box #87: Marques Wyatt - For Those Who Like To Get Down

Now we must understand it - there are two kinds of people.

There are some people who like their music kinda excitable, ok?

And there are some other people that like music kinda mellow.

What we've got to get in our mind is that if you're a person that likes excitable music, don't mess with the person who likes mellow music - just let him do his thing.

If you're the kind of person who likes mellow music, don't get on the backs of folks that like to get down!

Add ToThe Crate May

Plaadikohvrisse lisandusid uued plaadid!

Mood II Swing - I See You Dancing /Groove On/

90ndate deep house klassika hulka kuuluv reliis, kus lisaks nimiloole on minimaalse vaibiga hüpnotiseerivalt gruuvikas 'Slippery Track' ja eriti sügav 'Ohh'. Need on vaid üksikud lood paljude hulgast mis tegid Mood II Swing ja John Ciafone house-muusika maailmas tuntud nimedeks.

POL Style, Vin Sol & Matrixxman - Angry Frogs EP /Unknown To The Unknown/

Ghetto-house! Kui ma kuulasin selle plaadi klippe internetist, ei suutnud minu kõrvad ega pea seda uskuda - nii julge reliis! Sellel plaadil ei peeta mingitest house-muusika reeglitest kinni vaid tehakse täpselt seda mida tahetakse! Niimoodi on saadud lood kus domineerivad brutaalne basstrumm ja veidrad üleskrutitud helid. Eriti mugavalt tunneksid need lood muidugi mõnel valju helisüsteemiga peol, kuid ka kodus kuulates hakkab pea kiiresti üles-alla käima.

QX-1 - Tribute EP /P&D/


Järjekordne house klassik, kuid tegemist on underground house parima varjatud saladusega millest paljudel ei ole tõenäoliselt aimu. Chicago legendi Mike Dunn'i poolt tehtud lood on tasakaalus ghetto-house ja sügavamate deep house helidega. Ise sain sellest projektist teada kuulates Phil Weeks'i livesteam'i, kus kuulajad reageerisid eriti positiivselt sellele loole, minul jäi aga imestada, et kui palju on neid põnevaid house lugusid seal väljas mida ma veel kuulnud ei ole!

Sound Stream - Live Goes On /Sound Stream/


Sound Stream :) Frank Timm on eriline mees house-muusika stseenis - 15 aastaga kõigest 6 reliisi, kuid see eest millised need lood on! Tõeline house-muusika, ei mingeid järeleandmisi, ainult see mis on selles saundis põhiline. 'Live Goes On' oli muidu minu esimene kokkupuude Sound Stream'iga, kuid tollal müüdi see plaat kiirelt läbi. Aga hea, et on olemas re-reliisid ning nüüd olen püüdnud kõik plaadid kokku koguda, sest vaideldamatult on tegemist viimaste aastate parimate näidetega house muusika põhitõdedest.

Floating Points - People's Potential /Eglo/

Jazz? Acid? Deep House? Experimental? Electronica? Chill? Ütleme kohe välja, tegemist on house-fusioniga!

From Rivera's Groove Box #86: Red 7 - I Lost My Shoes On Acid

While you lost your shoes on acid, I lost my shoes while dancing!

Sample: Hugh Masekala - Don't Go Lose It Baby
https://www.youtube.com/watch?v=XCImF1wT2TE

From Rivera's Groove Box #85: Art Of Noise - Moments In Love

1982. alustas Kraftwerk enda 9nda albumi materjali koostamist. Uuest albumist pidi saama 1981. aastal ilmunud ja tollase levimuusika kulgu igavesti muutnud 'Computer World' väärikas järglane. 1983 avaldati esimene singel kavandatavast 'Techno Pop' albumilt - 'Tour De France'. 

See lugu oli breiktantsijate hümn mis muudeti ülemaaima kuulsaks kõlades filmis 'Breakin'. Samal aastal sattus ka Ralf Hütter jalgrattaga autoavariisse ja veetis peaaegu terve aasta haiglas mille tõttu jäi töö albumi kallal soiku. Kui Ralf Hütter stuudiosse naasis, oli elektrooniline muusika nii jõudsalt ja kiiresti edasi arenenud, et Kraftwerk liikmed tundsid, et nad peavad terve albumi uuesti ümber lindistama, et mitte alla jääda uue muusika kvaliteedile. 'Techno Pop'ist sai 'Electric Cafe' ja album ilmus alles 1986 aastal...

Aga ma ei taha rääkida seekord Kraftwerkist, vaid hoopis Art Of Noise'ist.

Art Of Noise oli üks nendest uutest elektroonilise muusika puntidest kes võisid küll aastal 1983 Kraftwerkile survet avaldada. 'Into Battle With Art Of Noise EP' oli minialbum mis oli lindistatud tollal parima ja uuema muusika salvestamise tehnoloogiaga, kaasa arvatud nüüdseks legendaarse Fairlight CMI sämpliva süntesaatoriga. Plaadil leidus kümneminutiline eepiline new age muusika hõnguline 'Moments In Love' millest sai hiljem tagasihoidlik hitt ja nüüdseks smooth jazz ja chillout raadiote tavanumber. 1984. aastal välja tulnud esialbum 'Who's Afraid Of The Art Of Noise?' sai nautida nii publikumenu kui ka kriitikute kiidusõnu. Plaadi mõju elektroonilisele muusikale on võrreldud ka Kraftwerki 'Trans-Europe Express' albumiga. Väljateenitult, ütlen ma. 

'Moments In Love' on üks parimaid elektroonilise muusika kompositsioone mis eales loodud.

From Rivera's Groove Box #84: DJ Rashad & DJ Manny - Drums Please

Olen tuttav ghetto house ja natuke põrklevama ghettotech muusikaga, aga mitte eriti selle uuemate alaliikide juke, footwork ja trap'iga. Ega neil eriti nüüd nii palju erinevust ka ei ole - kõiki helisid on võimalik ühte patta sobitada. Seda, et juke ja trap on muutunud selliseks trendikaks uueks elektroonilise tantsumuusika heliks, olen kuulnud küll. Ise hoian eemale sellest liikumisest, sest ma ei ole kunagi trendidega kaasa läinud, aga tean inimesi kes on valinud 'bassimuusika' enda uueks DJ stiiliks, et hetke kuumima karavaniga edasi liikuda. 

Boom-boom-boom-boom. 

DJ Rashadi lahkumisest siitilmast räägitakse palju viimasel ajal. Mina tema muusikaga varem tuttav kahjuks ei olnud. Ilma keerutamata ütlen välja, et tema materjalil oli väga palju potensiaali, kuigi kõlas enamasti väga toorelt ja poolikult. Album 'Double Cup' väärib neid kiidusõnu mis seda saadavad, kuid kui muusikakriitikud viitsiksid rohkem uurimistööd teha, leiaksid nad internetiavarusest sadu iseseisvaid biidimeistreid kes enda töödes samasuguseid mustreid ja motiive kasutanud. Selles mõttes ei teinud DJ Rashad enda muusikaga midagi uut. Musikaalse geeniuse tiitliga teda pärjata oleks tema õlgadel olnud päris suur koorem, aga mida mina ka artisti kannatustest tean. 

Igatahes kõlavad DJ Rashadi produktsioonid väga huvitavalt ja neis on äratunda potensiaali tulevikus millegi võimalikult mängumuutvate ideedega välja tulla. Ei oleks need narkootikumid mehe varajasse hauda ainult ajanud...

'Drums Please' on väga hea sämplite ja originaalse muusika fusioon, mis näitab meile milleks DJ Rashad oli suuteline - tõepoolest midagi enamat kui tavaline bassimuusika.

From Rivera's Groove Box #83: Tanl Mtslu - In My Garage

Download here: https://soundcloud.com/danielrivera/tanl-mtslu-in-my-garage-download-me-im-a-dope-house-track

What can I say about my own track? Don't mean to boast, but I think it's an awesome house track. Roland TB-909 drums, Minimoog synth line, deep house strings, clever use of sampling, 'Do It To The Music' vocals over a thick bassline. A perfect deep garage track, Jersey sound style.

From Rivera's Groove Box #82: Holmes - Hotel Andromeda (Rhythm Doctor's House Rub)

Holmes is a former Estonian deep house band consisting of members Meelis Meri (DJ Meri, Rulers Of The Deep), Leslie Laasner (Leslie Da Bass), Sten Sheripov, Karolina Leedo, Kristiina Killo, Ville Veering & Bert Prikenfeld (Bert On Beats). Remix by the one and only Rhythm Doctor! One of the finest Estonian deep house tracks, ever.

Tulgu malakas!

From Rivera's Groove Box #81: The Ananda Project Feat. Gaelle Adisson - Cascades Of Colours

'Cascades Of Colour (Wamdue Black Mix)' - seda lugu on nimetatud kui ühte parimat deep house lugu läbi aegade. Olen nõus. Klassik mis isegi nüüdse deep house tõusulaine ajal on ära unustatud. 

From Rivera's Groove Box #80: Candido - Jingo

Jingo! Salsoul plaadifirma kõige edukam väljaanne, aastast 1979. Massiivne tantsumuusika klassik, seda igal pool kus seda lugu mängiti - New Yorgis Paradise Garage'is või Bronx linnaosas, Chicagos 'Warehouse' klubis, Londoni jazz-funk stseenis... 

From Rivera's Groove Box #79: Blak Beat Niks - Ooohhh

House music. You either get it or you don't. You feel the groove or you just don't feel anything at all. Some say it's the most boring type of music they've ever heard. They say it doesn't move them. They might be zombies as well then. House music needs dedication - you have to actually listen to the music. It's not like instant raw power, like rock or techno. You sometimes need to give some time to get into it. Of course there are banging tracks, which are made to bang your head. But then there are deep soulful anthems like 'Ooohhh' from the Blak Beat Niks. It's certainly not for the peak time in the clubs. It's a great intro tune for the club night and one to begin the morning after. The problem is, you can't find tracks like this in regular clubs. The best way to enjoy music like this nowadays? In your house. Put that record on, sit back and let the music flow through your body, mind and soul. 

Featured in the 1997 Essential Mix of Masters At Work.

Puhka Rahus, House-Muusika Ristiisa Frankie Knuckles (18.01.1955 – 31.03.2014)

Ükski muusikažanr ei teki üleöö – iga žanr ja muusikaline suund vajab endale oma eellugu. House-muusika sai sündida tänu diskomuusikale ja selle kultuurile. Diskol ja house-muusikal on palju ühiseid jooni ning ei ole sugugi imekspandav, et house-muusika tekkele aitasid kaasa Chicago diskorid ja sealne lokkav klubikultuur. Võib vaid fantaseerida, mlliseks oleks kujunenud elektrooniline tantsumuusika tänapäeval, kui ei oleks olnud selliseid Chicago legendaarseid ööklubisid nagu seda olid Warehouse ning Music Box. 

Warehouse klubi avati 1977. aastal ning selle omanikud teadsid, et kui nad tahavad meelitada enda klubisse noori trenditeadlikke inimesi, peavad nad sinna saama suurepärase DJ kes seda ülesannet hea muusikavalikuga täidaks. Esmane valik oli legendaarne New Yorgi DJ Larry Levan, kes aga lükkas pakkumise tagasi. See oli täiesti mõistetav, sest Larry Levan'ile oli just tehtud pakkumine Paradise Garage klubi poolt - see oli klubi mille DJ rollis nautis ta hiljem peaaegu ebajumala staatust ja aitas kaasa garage tekkele. Larry Levan pakkus Warehouse klubi töökohta oma sõbrale Frankie Knluckles'ile, kes pärast kahte edukat prooviesinemist otsustas, et Chicago ja Warehouse sobisid talle. Järgmise viie aasta jooksul oli tema töö tulemusena tekkinud uus tantsumuusika žanr, tema klubi andis sellele nime ning tema ise sai tuntuks kui selle žanri ristiisa. See muusika oli house.

Enimlevinud arvamuse järgi sai house-muusika oma nime klubi Warehouse järgi, mida hellitavalt kutsuti lihtsalt 'house'-iks. Samas liikus see termin ringi juba palju varem, ning kirjeldas kõike mis oli Chicago noorte arust tõsiselt lahe – olgu need uued moekad riided või hetkel kõige popim lugu raadios. Igatahes ei olnud house-muusika veel omaette žanr, vaid kirjeldas seda diskomuusikat mida Frankie Knuckles Warehouse klubis mängis. Need diskolood said nii nõutuks, et Chicago kohalik plaadipood Importes Etc. hakkas neid märgistama siltidega 'as heard at the Warehouse', ehk 'kuuldud Warehouse klubis' ning need plaadid läksid letilt nagu soojad saiad. Aja jooksul muutus Warehouse nimi lühendatult lihtsalt 'house'-iks, sest selline nimi oli klubile rahvasuus juba tavaliseks saanud. 

Warehouse klubi oli niivõrd edukas, et Frankie Knuckles otsustas kõik need tedmised mis ta selles klubis omandanud oli enda kasuks pöörata ja avas 1983. aastal uue klubi nimega 'Power Plant' kus ta aitas varasel house-muusikal Chicagos veelgi rohkem kanda kinnitada. Samal ajal ilmusid ka Frankie Knuckles'i esimesed kommertsiaalselt saadaolevad remiksid tuntud diskomuusika lugudest nagu First Choice 'Let No Man Put Asunder' ja Jago 'I'm Going To Go'.

Koos varase house-muusika pioneeri Chip E'ga produtseeriti 1986. aastal tema esimene soolosingel 'You Can't Hide' ja aasta hiljem 1987. aastal ilmusid tema kaasabil rida Jamie Principle singleid, kaasa arvatud legendaarsed hitid 'Your Love' ja 'Baby Wants To Ride'.

Frankie Knuckles ei olnud võib-olla kõige profiilikam produtsent võrreldes teiste Chicago artistidega, kuid järgnevad aastad tõid rida tähelepanuväärseid praeguseks klassikute staatuses olevaid house lugusid nagu 'Only The Strong Survive', 'It's A Cold World', 'Tears' ja 'The Whistle Song'.

1991. aastal ilmunud album 'Beyond The Mix' ei osutunud edukaks, ning selle tulemusel suured plaadifirmad otsustasid, et house-muusika artistide albumid ei ole eriline rahalehm mida lüpsta, kuid see ei vähendanud Frankie Knuckles'i staatust house-muusika Ristiisana ning tal jagus 90ndatel tööd popartistide remiksijana artistidele nagu Pet Shop Boys, Chaka Khan, Adeva, Lisa Stansfield, Michael Jackson, Alison Limerick, Diana Ross, Michael Bolton, Janet Jackson, Crystal Waters, Tony Braxton ja lugematutele teistele.

Underground stseenis oli tal jätkuvalt austus, sest tegemist oli elava legendiga, kellegiga kes oli house-muusika stseeni sündi pealt näinud ja selles aktiivselt kaasa mänginud. Pole vahet, kas sa oled house-muusika ja tänapäevase elektroonilise tantsumuusika trance-techno-electro-drum'n'bass-dubstep või-mis-iganes kuulaja, DJ, produtsent ja huviline – me kõik võlgneme Frankie Knuckles'ile natukene tänu selle imelise muusika eest!

From Rivera's Groove Box #78: Delia Derbyshire & Barry Bermange - Falling

Elektrooniline poeem, raadiolavastusest 'The Dreams' mis lasti eetrisse 1964 aastal BBC Raadio 3-es. Elektroonilise muusika pioneer, BBC raadiolabori töötaja Delia Derbyshire vastutas selles kompositsioonis elektroonilise sürreaalse muusika taustade loomises. Kuigi elektrooniline muusika on selline meeste domineeritud ala, tõestas Delia Derbyshire, et ka naistel on võimalik ostsillaatorite ja magnetofonlindi taga ennast mugavalt tunda.

From Rivera's Groove Box #77: The Family - Screams Of Passion

Kui see 1985 aasta r&b lugu kõlab nagu mõni Prince lugu, siis ei ole siin midagi imestada - see lugu ja terve The Family esialbum on produtseeritud täielikult Prince'i poolt. Ja kui ma ütlen, et kõik on produtseeritud tema poolt, siis täpselt nii see oligi - kõik instrumendid ja kogu lüürika oli Prince'i poolt sisse lindistatud, mille järel siis hiljem lindistati St. Paul'i ja Susannah Melvoin'i vokaalid juurde. Kõik lihtsalt sellepärast, et Prince tahtis rohkem muusikat teha, aga ilmutada seda mingil muul viisil kui tema sooloakt. The Family albumil oli ka esimene versioon 'Nothing Compares 2 U'st mille Prince lasi Sinead O'Connoril hijem kuulsaks laulda. Üldiselt, ütleme kohe välja, eks - Prince on üks läbi aegade parimatest produtsentidest.

From Rivera's Groove Box #76: Farley Funkin Keith - Jackin The Bass

Farley 'Jackmaster' Funk on teenitult üks legendaarsemaid Chicago house artiste. Isegi, kui ta enda karjääri alguses tõmbas enda võitluskaaslast muusikamaailmas Steve 'Silk' Hurley't mitmel korral lohku - varastades tema ideesid ja isegi 'Jackmaster' nime - oli ta siiski üks esimeste seas kes mängisid 80ndate keskpaigas uut tantsumuusika stiili 'house' ja aitas kaasa selle populariseerimisele. Tema esimene reliis 'Funkin With The Drums' mis ilmus tema algupärase artistinime Funkin Keith all kuulub esimeste house muusika plaatide hulka. Tegemist on vägagi lihtsate kompositsioonidega - trummimasinatega tehtud lihtsad rütmilood mis koosnesid ainult trummihelidest ja vürtsitatud mõne helieffekti või lihtsa bassimeloodiaga. Aga milline oli nende lihtsate varajaste house lugude mõju tantsupõrandale! 'Jackin The Bass' on eriti efektiivne DJ tööriist enda minimaalse sünteetilise diskobiidi ja trummidega mille üle said tollased hakkajad diskorid mängida kõige kuumemate diskolugude acapellasid. Kindlasti on sellel lool parimad snare trummid mis eales house-muusikas kõlanud. Sellised helid on house-muusika vundament.

From Rivera's Groove Box #75: Steve Poindexter - Work That

Ghetto house, hellitavalt booty house on üks Chicago house-muusika liike, mille juured ulatuvad 80ndate lõppu. Eraldiseisva alažanrina on see suund seisnud 1992. aastast. Seda saundi defineerib minimaalsed ja repetiivsed Roland TR-808 ja 909 trummimasina biidid, lihtsad meloodiad, rohke sämpeldamine ja ropp lüürika. Kõigi ghetto hauss lugude prototüübiks võiks nimetada Cajmere 'Percolator'it. 

Olulisemad artistid ja produtsendid: DJ Funk, DJ Assault, Deeon, Waxmaster, Slugo, Traxmen, Armando, Jammin Gerald, Paul Johnson. Koduleibel: Dance Mania Records. Nagu igale mõjukale žanrile kohane, on ka Ghetto house pudenenud omakora mitmeks alažanriks - mõjutatuna Miami bass helidest kasvas välja Baltimore saund, Detroidis technost mõjutatuna Ghetto Tech, Euroopas oma versioon nimega Juke, ning muidugi meinstriim tantsumuusikaga flirtiv Trap. Aga kui taandada matemaatiline tehe kõige algusesse, võime leida 1989. aastal ilmunud Steve Poindexter'i 'Work That' - see on kahtlemata kõige esimene Ghetto house tunnustega lugu. Muidugi, 'Work That' on ise ka inspireeritud teistest varastest Chicago house lugudest, eriti kõige toorematest mida tuulisel linnal pakkuda oli. Oluline on mainida ka seda, et enamik varastest Ghetto hauss lugudest on produtseeritud ehtsa stuudioraua peal, mitte arvutiga tehtud. Igaühele see saund peale ei lähe, nõuab sellist avatut maitsemeelt.

From Rivera's Groove Box #74: Manuel Göttsching - E2-E4

'Music became our common denominator. We would sit in Juan's bedroom and talk until both of us fell asleep. Analyse records, put on a piece of music and try to figure out what that person was thinking when they made it.' Hearing music in this isolated way they loaded it with philosophical weight. A track like Manuel Göttsching's epic 'E2-E4' had them transfixed. 'It was always instrumentals.' Derrick recalls. 'When we heard things like that we just listened to it for hours man: days, weeks.' Not hearing songs in a club context, they developed a contempt for anything less than serious. 'We just thought vocals were stupid. Talking about love and getting some pussy and you broke my heart. Nothing political, nothing conscious.'

- the words of Derrick May, from the book 'Last Night A DJ Saved My Life'

1981. aasta 12. septembril oli Ash Ra Tempel/Ashra kitarrist ja liige Manuel Göttsching just saabunud koju sõbra ja endise bändiliikme Klaus Schulze tuurilt ja tundes erilist inspiratsioonihetke, seadis ta end sisse kitarri ja süntesaatoritega enda kodustuudios. Tulemuseks oli 'E2-E4' - minimaalne ja repetiivne, kuid täiuslik progressiivse elektroonilise ambient muusika heliteos. Oma ilmumisel 1984. aastal laitsid kriitikud selle maha, kuid seda vaid seetõttu, et see heliteos oli valguasaastaid enda ajast ees. Selle mõistmiseks aastal 1984. pidi olema rohkem avatud ja eelarvamusteta, nagu näiteks seda olid varased techno pioneerid Derrick May, Juan Atkins ning Carl Craig. See oli nende jaoks nii mõjukas, et nad kuulasid seda nädalaid. Selle loo meloodia on mängitud legendaarseks ka Sueño Latino omanimelises loos sämpli näol. 'E2-E4' on oma tiitli saanud kõige lihtsama ja populaarsema malekäigu järgi.

From Rivera's Groove Box #73: Swirl People - Make Up Your Mind

Swirl People on Belgia deep house duo mille liikmeteks on profiilikas stuudioinsener Dimitri Dewever ja riigi tuntumaid house diskoreid Raoul Belmans. Tegemist on tõeliselt dünaamilise meeskonnaga - Raoul tuleb välja ideedega ja Dimitri teeb need stuudiotrikindustega teoks. Tegelikult panevad kumbki Swirl People produktsioonidesse 115% ja see deep house grupp ei oleks võimalik ilma mõlema koostööta. Seda näitab ka meeste diskograafia. Kuigi viimastel aastatel vägagi vaikseks jäänud, ja seda seetõttu, et selline pehme aeglaselt veerev ümarate vormidega deep house-muusika ei ole eriti populaarne olnud - tänu tech house, electro ja minimal mõjutustele - ei pea Swirl People kellegile midagi tõestama. Nende helid olid vägagi mõjukad New School Chicago Jack (hellitavalt lihtsalt jackin') liikumisele. Paljud nende produktsioonid võivad tunduda väga lihtsad, mõnele võib-olla isegi igavad. Mina vaidlen vastu - Swirl People produktsioonid jätavad kõik mõttetused ja üleliigse house muusikast lihtsalt välja ja keskendutakse põhilisele - gruuvile. Ei ole vaja keerukaid biite, komplekkseid meloodia progressioone, bass droppe ega liialdavaid vokaale. Nagu deep house punkarid, aga mitte eriti punk kõlaga. 

From Rivera's Groove Box #72: Kraftwerk - Neon Lights

Kraftwerk, kõige elektroonilise muusika A ja O. Kuigi Kraftwerk ei olnud kaugeltki esimesed kes eksperimenteerisid elektroonilise muusikaga, olid nad ühed esimesed kes muutsid selle tõeliseks sisuga muusikaks, mitte lihtsalt abstraktseks virvarriks nagu kuraditosin heliloojaid ja entusiasistid enne neid. Valida välja ainult üks lugu nende diskograafiast ja öelda, et see on nende parim, on lihtsalt võimatu ja väga loll. Aga valida välja kõige diskokam lugu nende diskograafiast - mitte sugugi võimatu. Kraftwerk ja disko - ei või olla, võite mõelda. Aga siiski, diskoajastu tipphetkeil tuli välja 'Neon Lights' mis on kõige traditsioonilisema diskomuusika kõlaga Kraftwerk'i lugu. 'The Model' on minu jaoks liiga proto-sündipop. Võiks öelda, et 'Neon Lights' on üks kõige inimlikem Kraftwerk'i lugu - hetk kus robotid kõnnivad valgust täis linnas ja vaatavad imetledes säravat linnavalgustust, olles selle maagilisuse lummuses.

Neon lights
Shimmering neon lights
And at the fall of night
This city's made of light

From Rivera's Groove Box #71: Brainticket - Brainticket

Acid-eksperimentaalne-psühhedeeliline rokkmuusika. Üks vingemaid mida mina siian kuulanud olen. Kergelt hullumeelne muusika - plaadiümbrisele pani bänd järgmise hoiatuse: 

After listening to this record, your friends won't know you anymore. Listen only once a day to this record, your brain might be destroyed.

Kurat võtaks! Ma kuulasin seda esimene kord mitu korda järjest, sest see gruuv haaras mind täielikult. Siiski, mitte nõrganärvilistele!

 

From Rivera's Groove Box #70: Terry Riley - A Rainbow In Curved Air

I like this. A lot.

From RIvera's Groove Box #69: Amon Düül II - Archangels Thunderbird

Krautrock! See 60ndatel ja 70ndatel Saksamaal alguse saanud uuenduslik progressiivne rokkmuusika žanr oli väga mõjukas elektroonilise ja ambient muusika arengule ning oli eelkäijaks post-punk liikumisele. Üks esimesi kollektiive selles žanris oli Müncheni kunstikommuunist Amon Düül välja kasvanud bänd Amon Düül II. Nende 1969. aastal avaldatud esimene album 'Phallus Dei' on suhteliselt tagasihoidlik improvisatsioonilise iseloomuga rokk, kuid aasta hiljem välja tulnud duubelalbumiga 'Yeti' liiguti valgusaastaid edasi.

Tegemist on albumiga, kus ei ole ühtegi nõrka külge - ütleksin, et tegemist täiusliku rokkmuusika plaadiga. Üks lugu eristub teistest rohkem välja, sest ta kõlab nagu traditsiooniline psühhedeeliline rokknumber, rohkem läbimõeldud kui teised plaadil olevad eksperimentaalsed improvisatsioonilised enamasti instrumentaalseed lood - 'Archangels Thunderbird'. Selles loos laulab lauljanna ja tamburiinimängija Renate Knaup kõige eripärasemat lüürikat mida mõnes rokkloos vist kunagi lauldud on. Tõenäoliselt on nende laulusõnade taga peidus midagi väga sügavat, aga seda võib igaüks ise tõlgendada.

When the everywhere-eye
Asks you who is the emperor of the sky
Take the archangel's thunderbird

Go to Edgar Allen in the tower of sleep
He'll tell you a story which makes you to creep
The echo of your cries is falling so deep

Rent a destroyer and sail to Cape Cod
There lives a lion, they call him God
There is no elevator to Eden, but a hole in the sky

In shock-corridors
Are standing people
With their eyes in their hands

But they don't understand
Don't get that your confessional
Flare into the vaulting flight of stairs

Baiting soldiers sleeping in melting house of wax
Why is the audience not taking the insurrection-axe
Thousands of windows burst open
And alarm bells are broken