pühapäev, 8. september 2013

From Rivera's Groove Box #33: Tanl Mtslu - From Chicago To Detroit



:shameless self-plug: shameless self-plug: shameless self-plug:

Veidi omaloomingut, 'arvutimuusika' - kodus, täielikult arvuti taga tehtud, lootusetult aegunud DAW (digital audio workstation ehk rahvakeeles muusika tegemise programm) programmiga FL Studio. Ei ole uhket stuudiot ega toatäis süntesaatoreid ja helitehnikat, vabandust kui murran vaimusilmas tekkinud kodumuusiku kujundi illusiooni. Muidugi mulle meeldiks teha muusikat ehtsa rauaga, mulle üldiselt meeldivad muusikainstrumendid ja helitehnika. Lihtsalt, hetkel ei ole vahendeid, et teha seda muusikat mis mulle meeldib reaalsete muusikainstrumentidega. Samas, võib-olla ongi parem, kui ehtsat kola ei ole - kui huvi muusika tegemise vastu raugeb, ei oleks nii kahju kui asjad seisma jääksid. Selles mõttes on muusikaprogrammid ja virtuaalsed instrumendid mugavamad kasutada. Teisest küljest, niikaua kui ei pane kätt külge füüsilise kujuga pillidele, ei saa ükski produtsent ennast ealeski muusikuks nimetada. Aga ega ma ei ole seda kunagi teinud ka. Ma olen ainult tõsine muusika huviline.

Mõtlen vahest, et miks üldse proovisin ise midagi muusikale enam-vähem sarnast luua? Põhjuseid on palju. Kindlasti oli huvi selle vastu - olen loominguline inimene ja mul on alati lennukad ideed igasuguste asjade suhtes. Miks siis mitte väljendada ennast läbi helide loomise kunsti. Tahtsin õppida tundma enda lemmikmuusika žanri, house muusikat, paremini. Püüdes luua ise seda muusikat, õppisin selle kohta palju uut mida ma enne ei tajunud - näiteks seda, et house muusika komponeerimisel on teatud reeglid millest on soovitatav kinni hoida. Veel üheks põhjuseks, miks proovisin ise muusikat luua, oli see, et ma ei olnud enam rahul uuema elektroonilise tantsumuusikaga. Kõik tundus olevat nii igav! Mis siis muud üle jäi - kus viga näed laita, seal mine ja aita! 

Arvasin tõesti, et olen paremaks suuteline, kui enamik avaldatavast klubimuusika käkkidest. Mõnes mõttes on mul õigus olnud - vastukaja on olnud hea. Kriitika on olnud konstruktiivne. Põhiviga tundub olevat see, et ma ei ole muusik ja ei tunne muusikateooriat ega komponeerimise põhialuseid, ega ka noote piisavalt hästi, et välja tulla millegiga tõeliselt üle mõistuse ägedaga. Meloodiad jäävad lahjaks - liiga tagasihoidlikud, ei ole piisavalt välja ehitatud. Vabanduseks võin vaid öelda, et paljudel teistel arvutimuusikutel on palju monotoonsemad ja repetiivsemad muusikapalad. Kokkuvõtvalt ütlen, et seni olen teinud muusikat ainult sellepärast, et ma seda armastan. See on minu ood, austusavaldus muusikale, minu tõelisele muusale. Ja kavatsen talle teha kummardusi ka edaspidi, kui jätkuks ainult aega, sest muusika tegemine on üks kõige aeganõudvamaid tegevusi mida hobina pidada!

Lugu ise on acid house stiilis, võib märgata kergeid mõjutusi klassikalisest Chicago ja Detroit haussist. Vastukaja soundcloud'is on olnud üllatavalt positiivne. Loo teine pool kõlab nii teistmoodi sellepärast, et esimene pool sai tehtud kevadel, enne heinategu ja teine pool lõpetatud pea kaks ja pool kuud hiljem, nüüd varasügisel!

Kes ei ole kunagi acid house'i kuulanud, siis neil võib tekkida migreen nende pinisevate TB-303 süntesaatori helide vastu, kuulake parem Patrice Rushen'it, tõeliselt andekat muusikut selle jura asemel siin:




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar