Underground House & Phil Weeks Crate Diggin'

Alljärgnevat soovitan lugeda ja uurida ainult neil, kellel house-muusika paneb jala tatsuma, teised võivad selle postituse vahele jätta, või lugeda omal riisikol. Tegu on kerge mõtisklusega ja ülevaatega underground house muusika stseenile 90-ndate lõpust ja 2000 aastate algusest - see oli muusika mis oli mõnda aega minu peas tõeline dominaator

Robsoul on üks väheseid plaadifirmasid kelle tegemistega ma tänapäeval kaasas käin. Ühtlasi on ta ka vist hetkel ainus plaadifirma, kes esindab sellist sügavat ja funk mõjutustega täis pikitud house helisid mida selle austajad hellitavalt kutsuvad 'uue kooli jacking (new school jack)' house'iks. Vahest öeldakse lihtsalt, 'jackin' või isegi natukene eksitavalt 'Chicago' house, aga see on lihtsalt sellepärast, et vahepeal oli see suund vägagi populaarne Chicago kolmanda laine produtsentide ja DJ-de seas, nagu näiteks DJ Sneak, Mark Farina, Derrick L. Carter, Colette, DJ Heather, Santiago & Bushido, Bryan Jones ja paljud teised. Selline saund oli populaarne ka mujal.

'Chicago Jack' oli uue kooli jack house-muusika tituleerimata hümniks

Peamiselt oli tegemist siis deep- ja funky house seguga, aga mitte ainult - tundus, et 'jackin' house laenas kõige paremaid elemente kõikidest teistest house-muusika alažanridest. Seetõttu võtsid selle uue underground house alažanri omaks tõsised house fanaatikud, sest nende jaoks oli tegu väga stiilipuhta žanriga, kus kajas läbi tõeline house-muusika vaim. Kriitikat ja segadust tekitas nimi 'jackin' mida vanakooli house armastajad pidasid sobivaks ainult nimetada vanade Chicago house klassikute kohta. Seetõttu kategoriseeritakse sellist haussi nüüd enamasti 'funky' alla, mis minu arust ei ole täitsa õige.

'Groove Bug' oma sügava bassiga ja soulful house instrumentidega esindab žanri sügavamat poolt, aga loos valitud sämplid ja produktsioon on omane funky house'ile

Ükski muusikažanr ei teki iseenesest, tavaliselt on sellel mingid mõjutused, olgu need siis musikaalsed või keskkonnast tulenevad. Uue kooli jack house'i eelkäijateks olid peamiselt teised mõjukad underground house artistid - need produtsendid ja muusikud, kes olid oma julgete, teedrajavate produktsioonidega teistele suuna kätte näidanud. Paljud neist muutusid uue jackin house'i kangelasteks. Nimesid nimetada oleks liiga palju, aga mis seal ikka, ma püüan!

San Francisco house produtsendid said 90-ndate lõpul tuntuks enda soulful ja deep helidega, need olid mehed nagu Miguel Migs, DJ Rasoul, Jonene, Joshua, Marques Wyatt, Olivier Desmet, Chuck Diesel, Julius Papp.

Põhiliselt keerles kõik ikka Miguel Migs'i ümber

USA läänerannikul oli tekkinud oma versioon tech house'ist, mida kutsuti lihtsalt 'west coast house'iks, ning tuntumateks nimedeks olid Onionz, Master D, Tony Hewitt, Dano, Hipp-E, Halo, Joeski, H-Foundation, DJ Buck. See tribal tunnetusega heli osutus üllatavalt populaarseks house ringkondades üle maailma.

Tribal trummid, sügav bass, head sämplid, vahest sekka mõni tech house gruuv, see kõik oligi west coast house

Ida pool olid suured nimed Jay-J, Chris Lum, East Coast Boogiemen, Lawnchair Generals - nad vastutasid ikka päris mitmete house-muusika pommide eest.

Jay-J ja Chris Lum paistsid silma enda suurepärase kvaliteediga ja väga mitmekesiste, alati värskelt kõlavate reliisidega

Chicagos olid tegijateks Derrick L. Carter, DJ Sneak, Mark Farina, Stacy Kidd, Gene Farris, Paul Johnson, Cajmere, Johnny Fiasco ja paljud teised.

DJ Sneak - üks legendaarsematest ja järeleandamtutest tegijatest, tõeline underground kangelane

Inglismaalt olid produtsendid nagu Inland Knights, Toka Project, The Littlemen, Crazy P, The Rurals.


Inland Knights ja nende plaadifrima Drop lausa valitsesid seda suunda house muusikas



Ja kui rääkida Inglismaalt pärit deep house'ist ei saa üle ega ümber Toka Project'ist

Ülemaailmselt võiks nimetada veel nimesid nagu Ian Pooley, DJ Tonka, Wally Lopez ja Dr. Kucho.


Ian Pooley on house muusikale andnud nii palju meeldejäävaid lugusid

Kuigi produtsendid olid üksteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel, tundus, et tegemist on tugeva, ühtse stseeniga. Paljud tegid omavahel koostööd, remikse, nende lood ilmusid samadel plaadifirmadel ja kogumikel. Tänapäevaks ei tee need produtsendid enam kõik sellist muusikat nagu nad varem tegid, mõned on oma stiili vägagi kardinaalselt muutnud, mõni on sootuks areenilt kadunud. Mõned plaadid ja lood ei ole ajale vastu püsinud ja kõlavad aegunult, samas mõni on puhas kuld. Minule see saund meeldib, aga teistele, eriti nendele, kes ei kuula house muusikat, võivad need produktsioonid vägagi igavalt kõlada. Paljud plaadid ja lood on vajunud unustuste hõlma, kuigi tundub, et need ei avaldatud ju nii kaua aega tagasi - viis, seitse, kümme või viisteist aastat tagasi?!

See lugu on 18 aastat vana. Aeg on päris kiiresti edasi liikunud...

Tundub, et ma ei ole siiski ainus, kellele meeldib nostalgitseda sel teemal - Robsouli boss Phil Weeks alustab uue vinüülplaatide seeriaga, mis keskendub neile modernsetele house klassikutele. Kuigi ma arvan, et oleks võinud mõned lood plaatidelt välja jätta, austan ma tema valikut ja seda, et ta need lood tagasi päevavalgele toob! Eriti hea meel on 2nd Shifti 'It's Been A Long Time' ja Lawnchair Generals'i 'Stop Fronting' üle. Aga ma loodan, et ka see lugu kunagi uuesti house ajaloost üles tuhnitakse ja päevavalgele tuuakse:

House music all night long, yeah