Youtube on tõeliselt imeline koht veebis - mida kõike seal ka ei leidu! Pea-aegu kogu tänapäevase levimuusika arhiiv on juba sinna talletatud, järjest rohkem täieneb täispikkade filmide kollektsioon, eriti vanemate filmide oma. Kui ma varastel internetipäevadel võisin ainult mõelda, kuidas kultusfilmid nagu 'Tromeo & Juliet' või 'Re-Animator' välja näevad, siis nüüd võin selliseid friigifilme hõlpsasti juutuubist vabalt vaatamiseks leida. Ka Spagetti-vesternite valik on juutuubis hea. Kes ei tea, siis nii palju teadmiseks, et Spagetti-vesternitena tuntakse peamiselt itaalias filmitud kauboifilme. Minu kõigi aegade lemmikfilmiks on Sergio Leone lavastatud eepiline Spageti-vestern 'Hea, paha ja inetu'. Sergio Leone ongi just tuntud kui selle vesternite alažanri loojana.
'Kükita, sa jobu!' on veel üks tema spageti-vestern, mille tegevus toimub keset Mehhiko Revolutsiooni (1910-1920). Film räägib kahest vägagi erinevast tegelasest, kes asjaolude kokkusattumisel peavad tegema koostööd, olles samas kistud vastu tahtmist revolutsioonisündmustesse. Ei taha eriti filmi ära spoilida, treiler peaks piisavalt huvi tekitama:
Tegmist on väga mehise filmiga. Leone filmid on üldiselt kõik väga mehised, naistele nad peale ei lähe, sest neil ei ole sealt mitte millegagi samastuda. Filmi läbivateks motiivideks on sõprus, reetmine, andeksandmine ja lunastus, minevikuvigadest õppimine ja eneseleidmine keset keerulist segadust täis aega. Tegelastele on omane, et filmi jooksul nad muutuvad, arenevad.
Tegemist on ka väga poliitilise filmiga - film algab Mao Zedongi tsitaadiga vägivalla ja revolutsiooni lahutumatust suhtest (hei, laulvaid ja lillelisi revolutsioone tollal veel ei olnud ju). Filmi tegevus toimub ise ühe olulisema ja samas ka kõige rohkem segadust tekitanud revolutsiooni ajal. Peategelased näevad pealt revolutsiooni tekitatud kaost ja vägivalda ja mõistavad kõige selle mõttetust - kuigi armee on julm, on revolutsionäärid ise sama julmad. Filmis võetakse ette revolutsiooni olemus järgmise dialoogiga: 'Ma tean mida ma räägin, kui ma räägin revolutsioonist. Inimesed kes loevad raamatuid lähevad inimeste juurde kes ei loe raamatuid ja ütlevad, 'me vajame muutust'. Niisiis, vaesed inimesed teevad selle muutuse teoks. Ja siis need inimesed kes loevad raamatuid istuvad suurte uhkete laudade taga ja nad muudkui räägivad, räägivad ja söövad. Aga mis on saanud vaestest inimestest? Nad on kõik surnud! Ja pärast kõike seda hakkab see jama uuesti pihta!'. Selle peale viskab teine tegelane Bakunini 'Patriotism' mida ta parasjagu luges minema sopa sisse...
Aga nüüd jõuame lõpuks asja tuumani - sellel filmil on fantastiline saundträkk! Koostatud meistri Ennio Morricone poolt!
Võib-olla ei ole tegu Morricone parima teosega, aga kindlasti kuulub selle profiilika helilooja paremikku. Saundträkki läbib suht ühtlane teema, palju on põhimeloodiat taaskasutatud teiste motiividega koos, aga see tekitabki terviklikuma tunde. Kindlasti on tegu palju emotsionaalsema muusikaga, kui näiteks 'Hea, paha ja inetu' saundträkk. Filmi peategelaste nimedeks on John ja Juan, niisiis ma arvan, et kui tunnusmeloodias ümisetakse 'džonn-džonn' siis ehk viitab see neile. Tänapäeva Hollywoodi orkestrilised ühe valemi järgi tehtud käkid ei saa sellele saundträkile minu arust ligigi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar