Ükskord hambaarsti juures olles, toolil lamades - suu ammuli - hakkas kõlaritest mängima mingi deep house lugu. Hambaarst otsis oma tööriistu, ja mina vahtisin lakke, suu ammuli. Taustal mingi eriti mahe sügav house lugu. Tuli välja, et see oli raadiost. Asi selles, et see muutis mu hambaarstil käigu eriti mõnusaks, see oli parem kui tuimestus, millest ma loobusin, sest ma ei ole ju mingi nõrguke. Juhtunu tõestab seda, et deep house teeb iga olukorra ja situatsiooni alati paremaks - olgu see korteriremondi tegemine, koristamine, jooksmine, trenn, autoga sõitmine, bussiga õhtuhämaruses mööda Tallinn-Tartu maanteed vuhiseda, mööda Emajõge jalutada, igasugused erinevad tööd, niisama chill (kõik need tegevused kontrollitud)... Ajutiselt leevendab ka depressiooni, musta masendust. Igatahes raadiost tulnud lugu ei ole ma kunagi identifitseerinud, aga see Johnny Fiasco & Dizzy lugu on mälus olevale väga lähedal:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar